Harju maakohus asus ajakirjandust ahistama

Artikkel

- Uudised
- 30. oktoober 2013 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Harju maakohus asus ajakirjandust ahistama
Harju maakohtu otsus keelata kohtusüsteemist kriitilises toonis kirjutanud Äripäeva ajakirjanikul osaleda kohtuistungi loob Eestis pretsedendi, mis seab ohtu sõnavabaduse ning kahjustab ka kohtusüsteemi usaldusväärsust.
Kriitiline arvamuslugu ei ole kindlasti küllaldane ja sobiv põhjus, mida ette tuues konkreetset kohtuistungit kajastama tulnud ajakirjanik kohtusaalist minema saata. Nimelt seda tegi aga Harju maakohtu esindaja eile Autorollo kohtuistungil.
Kohtuniku otsuse ajakirjanikule vahendanud maakohtu pressiesindaja vahendas selgituseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi, mille kohaselt võib kohus asja avalikul arutamisel viibimise keelata kohtu suhtes lugupidamatust väljendanud isikul. Eesti praktikast ei ole seni teada, et lugupidamatuseavalduseks võiks pidada avaldatud arvamusartiklit.
Otsitud põhjendused. Selgitusele lisandus märkus, et ajakirjanik lindistas eelmist istungit selleks kohtult eelnevalt luba küsimata. See on otsitud põhjendus, sest ajakirjanik lülitas diktofoni välja kohe, kui tal paluti seda teha, ja teha paluti tal seda kohe, kui ta oli diktofoni sisse lülitanud.
Nii et mingit lubamatut lindistust Äripäeval ei ole, nagu pole olnud ka soovi kohtu reeglitega vastuollu minna.
Otsuse ajakirjanik Katariina Krjutškovat saali mitte lubada tegi kohtunik Anu Uritam, kes on esitanud ka pressinõukogule kaebuse sellesama, 03.10 Äripäevas ilmunud arvamusartikli “Kohtuhärrad, kes teist vastutab?” peale, süüdistades Äripäeva ebaõigete faktiväidete esitamises.
Valeväiteid Äripäev esitanud ei ole, küll aga tunnistasime, et üks arvamusartikli lause võib anda mitmetimõistmise võimaluse.
Selle lause parandasime veebiväljaandes ära ning palusime selle pärast vabandust ka paberväljaandes.
Kohtu esimees üllatunud. Justiitsministeerium kaitseb kohtuniku õigust otsustada, missugust konkreetset ajakirjanikku sellele või teisele istungile lubada.
Seevastu Harju maakohtu esimees Helve Särgava, kellele säärane otsus tuli samuti üllatusena, jagab toimetusele mõistetavat loogikat: kui tegemist on avaliku aruteluga, siis ei ole alust keelata seda kajastada konkreetsetel ajakirjanikel; kui aga istung on kinniseks kuulutatud, siis ei saa seal osaleda ükski meediaväljaanne. Leiame, et arvamusloo avaldamine ei saa olla põhjus keelata ajakirjanikul kohtuistungit kajastada.
Suukorvistamiskatse mulje. Möödunud aastal leidis kohtunikueksamikomisjon, et Anu Uritam ei sobi kohtunikuametisse. Hinnangu põhjusi ei avaldatud. See ajendaski Krjutškovat arvamusloo vormis arutlema küsimuse üle, missugune on eksamikomisjoni vastutuse määr ja kohustus oma otsuseid ka avalikkusele põhjendada. Nagu Harju maakohtu eilne toimimine näitab, on see küsimus endiselt aktuaalne.
Lugupidamatuse paragrahvi kilbile tõstes võib maakohus kergesti jätta mulje, et tegemist on konkreetse kohtuniku kättemaksuga konkreetsele ajakirjanikule. Selline mulje õõnestab terve kohtusüsteemi usaldusväärsust, reetes soovi ajakirjandus suukorvistada.
Hetkel kuum