"Põhiseaduslikke institutsioone käsitletakse selles eelnõus enamjaolt kui ministeeriume. Selline suhtumine on põhiseaduse mõttega nihkes ja ei ole kooskõlas Eestis kehtiva parlamentaarse demokraatia mõttega, mis eeldab nende institutsioonide enesekorraldusõigust," märkis Maruste.

Põhiseaduskomisjon tuvastas esmalt, et valitsus soovib eelnõuga vähendada riigikogu rolli arengukavade ja strateegiate koostamisel. Valdkonna arengukava esitatakse enne kinnitamist riigikogule arutamiseks, eelnõust ei tulene aga, mis saab riigikogu tehtud ettepanekutest edasi.

Eelarvestrateegia puhul puudub eelnõu kohaselt üldse riigikogu kaasarääkimise õigus või võimalus. Seega riigikogu roll strateegiate planeerimises ja otsuste kujundamisel pakutud kujul on taandatud marginaalseks ning seisneb täitevvõimu poolt juba koostatud strateegiate teatavaks võtmisele.

Põhiseaduskomisjon leidis, et poliitika kujundamine ning riigi pikaajaliste eesmärkide seadmine peab olema meie riigiehitusest tulenevalt riigikogu suunata ja otsustada ning täitevvõimu pädevusse jääb vastavate tegevuste elluviimine. 

Lisaks märkis põhiseaduskomisjon, et Eesti Vabariigi riigiehituslikest printsiipidest tulenevalt ei saa pidada õigeks, et valitsus asub ka põhiseaduslike institutsioonide puhul otsustama, kas need tohivad  liigendada riigieelarves märgitud kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt.

Riigieelarve seaduse eelnõu on läbinud riigikogus esimese lugemise ning põhiseaduskomisjon kujundas oma esialgse arvamuse vastuseks eelnõu juhtivkomisjoni - rahanduskomisjoni - taotlusel.