Ukraina hoiab ida poole

“Küllap nad tahavad ka Euroopaga ikkagi edasi rääkida,” ütles ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kommenteerides Ukraina valitsuse ootamatut otsust lükata Euroopa Liiduga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduselepingu sõlmimine edasi. Leping pidi allkirjad saama täna Vilniuses algaval Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel.

Ukrainas tegutsev kinnisvaraarendaja Hillar Teder on aga seisukohal, et Ukraina peamine turg on ka edaspidi SRÜ riikides.

“Selge on see, et Ukraina majandus on seotud SRÜga, kõikide tootjate turg on seal,” ütles Teder.

Tema hinnangul võis Ukraina president kindlasti olla assotsiatsioonileppest ELiga huvitatud, kuid mitte tingimusel, et Venemaa kehtestaks kõikidele Ukraina kaupadele tollid.

“Isegi kui tohutult investeerida Ukraina majandusse ehk tootmine kujundada ümber vastavalt Euroopa standarditele, siis tegelikult ei annaks see turgu. Ainult kulutad raha, aga tulu ei tule kuskilt vastu,” kommenteeris Teder Ukraina vaatepunkti. “Turg on SRÜs ja sinna see ka jääb. Euroopas ei ole nende kaup mingil juhul oodatud,” lisas ta.

Leping ei annaks ukrainlastele midagi. Ukrainas on tema sõnul puudunud sisuline diskussioon, mida üks või teine leping riigi jaoks tähendaks. Tederi hinnangul on väikestel riikidel SRÜ majandusruumist võimalik välja pääseda, kuid suuremate tootmismahtudega osapooled ei saa endale mõistlikku väljumist lubada.

Ettevõtja sõnul võib Ukraina otsus keskenduda kaubandussidemetele Venemaaga olla pigem pikaajaline valik.

Poliitikud võivad Tederi sõnul ajada oma juttu, kuid jamad algavad siis, kui poliitikud ignoreerivad majandusseadusi, mida ettevõtja hinnangul tehakse Euroopas pidevalt. “Euroopal oleks vaja Ukrainat selleks, et saada lihtsalt kätte mingi uus turg. Aga mida see ukrainlastele annab, mida neil on Euroopasse müüa? Mitte midagi,” selgitas ta.

Ukraina valitsuse otsus peatada ettevalmistused Euroopa Liiduga assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu sõlmimiseks on pigem kohalike suurettevõtjate huvides, kes on orienteeritud Venemaa turule, kommenteeris ettevõtja Tõnis Palts.

Tema hinnangul üritavad Vene turule orienteeritud suurettevõtted tõestada, et lepe Euroopa Liiduga toob kahju kogu Ukrainale. “Lühiajalises kontekstis võib neil olla õigus,” lisas ta. Ettevõtja sõnul on Ukraina siiski oluliselt demokraatlikum riik kui Venemaa ja see peaks olema lihtsalt aja küsimus, kui kõnelused pöörduvad rööbastesse tagasi.

Investorid lahkuvad. Urmas Sõõrumaa sõnul on mitu Lääne ettevõtet ja investorit eesotsas pankadega Ukrainast väljunud või väljumas. Riigis valitseb ebakindlus, mis tõenäoliselt jätkub. ELi lepingu edasilükkumine võib nüüd ajendada konkreetsemalt otsustama, kas riigis lõpetada või jätkata.

Ukrainas ettevõtlust proovinud Palts iseloomustas sealset ärikliimat ELiga võrreldes oluliselt ebakindlamana ja kehva reguleeritusega. “Kuid maailmas on selles kontekstis ka oluliselt hullemaid kohti. Maailma mastaabis on Ukraina ärikliima paras keskmine,” märkis ta.

Ka Sõõrumaa nentis, et äri võib ajada igal pool. “Lõuna-Ameerikas, Ukrainas, kus tahes,” ütles ta. “Igal maal on oma iseärasused. Mina isiklikult arvan, et Hispaanias äri ajamine ei ole kindlasti mitte kergem kui Ukrainas.”

Ukraina president Viktor Janukovitš kavatseb Vilniuse tippkohtumisel ikkagi osaleda, kuid teatas teleintervjuus, et selleks, et lepingu allkirjastamine võimalikuks saaks, tuleb Ukrainal Venemaaga enne hulk teemasid selgeks rääkida. President kinnitas, et tahab lepingu ELiga veel oma praeguse, 2015. aastal lõppeva ametiaja sees allkirjastada.

Ukrainlased jätkasid samal ajal tänavaproteste, et survestada valitsust lepingut juba Vilniuses allkirjastama.

“Täna me ei saa veel vastata küsimusele, millal see aset leiab,” vahendas agentuur Bloomberg Janukovitši intervjuud. “Detsembris selgub, kas allkirjastamine oleks võimalik tuleva aasta kevadel.”

Putin eitab surve avaldamist. Ukraina peaministri Mõkola Azarovi sõnul oleksid Venemaaga tolliliitu kuulunud riigid kohe ELiga leppe allkirjastamisel vaba kaubavahetuse Ukrainaga lõpetanud. See oleks riigile maksma läinud 400 000 töökohta.

Putin eitab Ukraina survestamist ja pakkus välja kolmepoolsed kõnelused. EL lükkas selle ettepaneku tagasi.

ELi eesistujariigi Leedu välisministri Linas ­Linkeviciuse sõnul on EL valmis Ukrainaga sel nädalal lepingut edasi arutama. Lepingu allkirjastamine hiljem võib siiski raskeks osutuda. “Venemaa surve ei kao,” ütles ta. Järgmine tema sõnul loogiline ajahetk lepingu sõlmimiseks võiks olla ELi ja Ukraina tippkohtumine tuleval kevadel.

“Ukraina ei tee kannapööret. Võtab vaid aja maha, et selgusele jõuda, kuidas vastata Venemaa üles seatud kunstlikele ja sihilikele takistustele,” ütles Linkevicius.