• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Metsamehest kontserni omanikuks

    Oma esimesele kohtumisele potentsiaalse suure väliskliendiga läks Jüri Külvik otse telgist - enne tegi veel karastava supluse Norra mägedest pahiseva kose all.

    Kui Norra puiduettevõtte juht Külvikult küsis, millises ümbruskonna mugavas hotellis ta ööbis, vastas Külvik, et tahtis nautida võrratut loodust ning seepärast eelistas telkida. Targu jättis ta lisamata, et tegelikult ei raatsinud ta kui hiljuti asutatud metsavarumisfirma juht kalli öömaja peale raha kulutada. Külviku looduslembus avaldas norrakatele muljet - Norra ettevõttest sai ASi Lemeks pikaaegne koostööpartner, kellele müüdi nii ümar- kui saematerjali.
    AS Lemeks registreeriti 1. novembril 1993. aastal. Algul pelgalt metsavarumise ja metsa ülestöötamisega tegelenud firmast on paarikümne aastaga saanud Eesti üks suurem puidutöötlemiskontsern, kuhu praegu kuulub 23 ettevõtet.
    "Meil oli algusest peale selge, et meie tulevik ei ole pelgalt metsalankide ülestöötamine, vaid puidule lisaväärtuse andmine," rõhutab Lemeksi juhatuse esimees ning põhiomanik Jüri Külvik. "Oleme püüdnud Eestimaal kasvavale toorpuidule maksimaalselt väärtust luua just nimelt Eestis. See on meie missioon ja selle nimel oleme kõik need 20 aastat tegutsenud."
    Lemeks kasvas tegelikult välja Jüri Külviku isale Enn Külvikule kuulunud väikesest puidufirmast ASist Külvik, mis nokitses Põlvamaal liimpuittalade ja nende mudelite katsetamisega. Kui poeg Jüri pärast EPA metsandusteaduskonna lõpetamist 1991. aastal isa firmasse tööle tuli, moodustas ta sama aasta sügisel ettevõttesse metsaosakonna. See oli aeg, kui riik hakkas oksjonite korras müüma nirusid lanke, mida riiklikud metsamajandid ja metsakombinaadid ei suutnud või ei tahtnud raiuda.
    "Meil õnnestus mõned langid osta tänu sellele, et riik krediteeris metsaoksjonil osalevaid väikefirmasid," räägib Jüri Külvik. "Et laen võimalikult kiiresti kaelast ära saada, tuli langid kähku üles töötada ja metsamaterjal realiseerida. Esialgu vahendajate kaudu, aga aasta hiljem, 1992. aasta oktoobris saatsime Soome juba oma esimesed ekspordivagunid kase ja männi paberipuuga."
    Kuna metsa raie ja eksport kasvas ajapikku oluliselt suuremaks kui liimpuitkonstruktsioonide tootmine, otsustas Enn Külvik 1993. aasta sügisel, et aeg on asutada eraldi firma. Sündis Lemeks, mis esialgu jätkas tuttavat rada pidi - metsavarumise ja ülestöötamisega. Otsustav pööre tehti 1994. aasta suvel, kui Soomest soetati kolm saeraami, millest kaks pandi üles Tartus ja üks Võrus.
    "Seadmete ostmiseks saime laenu, mille aastaintress oli vist 28 protsenti," meenutab Külvik. "Et laenu tagasi maksta, pidid saeveskid töötama kolmes vahetuses. Õnneks töökätest puudust ei olnud - see oli aeg, kui riiklikud tehased sulgesid tööpuuduse tõttu uksed. Meile tuli näiteks Tartu Kontrollaparatuuri Tehasest üksjagu palju inimesi tööle."
    Lemeksi saeveskid said edukalt töötada umbes poolteist aastat, kuni saematerjali turgu Euroopas tabas sügav kriis. Kuna saematerjali eksport kukkus ära, müüs Lemeks saeraamid maha. "Lemeksi käive kukkus 1995. aastal üle kahe korra, kuid firma säilitas siiski tegevuse tänu sellele, et hakkasime taas metsavarumisega tegelema," seletab Külvik. "Piltlikult öeldes astusime kaks sammu tagasi selleks, et jõudu koguda ja siis uuesti edasi liikuda."
    1997. aastal asutas Lemeks puidust aiamajade tootmisfirma ASi Palmako. "Me arvasime, et selleks ajaks oli enamus eestlastest endale auto ära ostnud ja et äkki hakatakse soomlaste eeskujul nüüd endale suvilaid ehitama," muigab Külvik. "See oli valearvestus. Tegelikult vahetab eestlane vana auto uuema vastu välja, kui tal vaba raha juurde tekib. Profileerisime oma tegevuse Palmakos ümber ja võtsime suuna ekspordile. Tänaseks oleme märkamatult sattunud Euroopa 6-7 suurema aiamajade tootja hulka."
    Sajandivahetusest alates on Lemeks kogu aeg jõuliselt liikunud puidutöötlemise suunas: riburada pidi on käivitatud puidust ümarfreespostide, akna- ja uksekomponentide, liimpuitdetailide ning eelmisel aastal puidugraanulite tootmine. Lisaks omatakse ja arendatakse koos ASiga Rait saeveskeid Aegviidus, Viiratsis ja Viru-Nigulas.
    "Vaid viiendik meie grupi käibest ja investeeringutest on seotud metsandusega, ülejäänu on soetud tööstusega ning töötleva tööstuse osakaal jätkuvalt suureneb," lisab Külvik.
    Lemeks on Eesti suurim metsatööstusettevõte, mis kuulub Eesti kapitalile. Külviku kinnitusel on neile korduvalt tehtud ettepanek firma maha müüa, ent nad pole kunagi sellise variandi peale isegi mitte tõsiselt mõelnud. "Tahame jätkuvalt midagi uut luua, uusi tehnoloogiaid juurutada ning puidule lisandväärtust luua," ütleb Külvik. "On tore tunnetada, et me ei ole mitte allhanketegijaid, vaid suudame lõpp-produkti tootes konkureerida Euroopa tuntud tootjatega ja nii mõnelgi juhul neid konkurentsitingimustes ka võita."
    Ettevõtte oluliseks eduvõtmeks peab Külvik usalduslike suhete loomist meeskonnas, ausust ning kokkulepitud siseregulatsioonidest ja printsiipidest kinni pidamist. "Metsanduses oli, eriti 90ndate aastate alguses küllaltki ohtlik tegutseda, sest selles valdkonnas liikus igasuguseid pahalasi ringi," nendib Külvik. "Paljud ettevõtted, kes armastasid nihverdada, olid pahalaste poolt kergemini kompromiteeritavad. Me hoidsime, vastupidi, kramplikult joont, et ükski meie tegevus ei annaks selleks võimalust."
    Külviku sõnul oli neil omal ajal korduvalt juhuseid, kui Lemeksi vastuvõtupunktidele püüti pakkuda varastatud palki. "Meil oli ja on siiani firmasisene kokkulepe, et iga väiksemagi kahtluse korral ei tohi koormat vastu võtta," räägib ta. "Mõnikord tuli ka resoluutselt tegutseda, näiteks kutsuda kohale politsei ja kahtlased tegelased neile üle anda."
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.