Valitsuse plaan sunnib kõiki ettevõtjaid raporteerima igast 1000 eurot ületavast tehingust või nende summast, deklareerima nii väljaminevaid kui ka sissetulevaid arveid. Rahandusminister põhjendab muudatust sellega, et nii on maksuametil lihtsam käibemaksuga skeemitajaid tabada.

Süsteemist välja ei mõju. Maksuametil on praegugi kogukäibe info kõikide summade ulatuses tänu igakuistele käibemaksudeklaratsioonidele. Mehhanismi, kuidas tuvastada skeemitajaid, kes ausast süsteemist väljaspool oma tehinguid teevad ja kelle tõttu jääb käibemaksu sadades miljonites laekumata, väljapakutud lahendus ei sisalda. Seega tekitatakse vaid juurde lisatööd nii ettevõtetele kui ka riigile endale. Läti on üks väheseid riike, kus sarnast skeemi prooviti rakendada. Seni edutult, sest 1000-latiste arvete deklareerimine ei ole riigikassasse lisatulu toonud.

Prognoositud 30-40 miljonit lisatulu hinnanguliselt 300 miljoni euro suuruse käibemaksu alalaekumise kõrval näitab, et suure probleemi fokuseeritud lahendamise asemel tulistatakse kahuriga kõigi ettevõtete pihta. See ei ole mõistlik ning peale sõbraliku suhtumise autodesse tuleks jätkata sõbralikku suhtumist ka ettevõtlikesse inimestesse. Ärme koorma Eesti ettevõtjaid lisaaruandluse, täiendavate kohustuste ja raamatupidamistarkvara sunnitud uuendustega. Päeva lõpuks on mõistlikum tegeleda üksikute seaduserikkujate efektiivsema tabamisega kui pihustada see kulu ning puudujäägi kinnimaksmine laiali kõigi ettevõtete peale. Esimesel juhul tulevad vahendid maksuametist, teisel juhul maksab selle tegemata töö kinni iga inimene tänavalt.

Jõudu komisjonile! Kriitika ja tagasiside ettevõtjate katusorganisatsioonidelt on muutnud käibemaksuseaduse muudatuste eelnõu menetluse viimasel minutil veidigi avatumaks. Hiljutiste ettepanekute valguses jääb soovida rahanduskomisjonile jõudu, et tal oleks selgroogu ettevõtete huve riigi raamatupidamises lõpuni esindada.