Soomlane tüürib Eesti veiniturismi liidriks

Eloranta tegi viinamarjaistanduse rajamisega algust 2012. aasta kevadel, kui Lõo talusse Muhusse pandi maha sadakond viinapuu istikut, kirjutab kuukiri Põllumajandus. Istutati peamiselt kolme sorti - Rondot, Hasanski Sladkit ja Alfat. 2013. aasta kevadel  laiendati istandusi ja pandi maha veel 400 taime. Sortidest istutati peamiselt Rondot, sest see on hea punase veini mari, ja Solarist valge veini jaoks. "Lisaks istutasime katsetuseks mõned taimed päris Vitis Vinifera sortidest nagu Riesling, Cabernet Franc, Bacchus, Pinot Noir  ja Kerner," selgitas Eloranta.  Tema kinnistusel on ka järgmistel aastatel plaanis istandusi laiendada - eesmärk on maha panna 3000 taime. Klassikalised veinisordid on katseks, klooniks ja pookealuseks. "Uueks aastaks tellime juurde Ahri piirkonnast Põhja-Saksamaalt uusi kloone, sealne kliima sarnaneb meie omale ja annab lootust, et need taimed ka meile sobivad," rääkis veiniistanduse rajaja

Viinamarjakasvatus on Eestis puhtalt entusiastide pärusmaa. Sellega põllumajandustoetuste saajate hulka pole võimalik jõuda, kuna ametlikel andmetel ei ole viinamarjakasvatust Eestis olemas. Samas on uue istanduse rajamine Eestis lihtne, sest mingeid erinõudeid ei ole.

Meie viinamarjaistandus on plaanitud 3 hektari suurusele alale, 1 hektarile kulub keskmiselt 3300 taime. Ühe taime hind on väga erinev, see oleneb sordist ja kogusest, jäädes 3-12 euro vahele, lisandub transport. Eesti istikud maksavad keskmiselt 7 eurot tükk, kirjeldas istanduse rajamise kulusid Eloranta.

Esimesel aastal suuri kulusid ei ole. Edasi on suuremaks kuluks metallist või puidust postid ja traadid. Eesti kasvatajate kogemus on näidanud, et siinses kliimas puitpostid ei sobi. Lisaks on üheks suuremaks kuluks istanduse juures vihmutussüsteem. Seda ei ole vaja mitte niivõrd kastmiseks. Taimede niisutamisega võideldakse kevadise öökülma vastu, et taimedele tekiks külmudes kaitsev jääkoorik. Lisaks peab istandusel olema loomade tõrjumiseks piirdeaed ja lindude tõrjeks võrgud.  "Mureks on ka agrotehnika," rääkis Eloranta. "Hetkel otsime kõige paremat lahendust ja teeme erinevaid katseid, vaatame, kas jätta taimede vahele muru kasvama ja seda niita või siis katta pind multši või liivaga.

2016. aastal peab valmima esimene tööstuslik partii veini, seniks tehakse katsetusi. "Teema on meile uus, esimesed 2 aastat oleme tegelenud pideva õppimisega. Teeme koostööd ja õpime Eesti juhtivatelt kasvatajatelt, nagu näiteks Jaak Eensalult, kelle valmistatud Eesti esimene kaubanduslik vein jõuab turule loodetavasti läbi meie lähinädalatel. Loodan, et lihtsalt veinitegu hakkab ennast ära tasuma 15-20 aasta pärast aga tervikuna mõeldes, kui see on ühendatud ka turismiga, siis tasub asi ära tunduvalt varem," ütles Eloranta. "Igal juhul on meie plaan võtta veiniturisminduses Eestis kindel liidripositsioon."

Kaubamärk Luscher & Matiesen

" Luscher & Matiesen kaubamärgi asutas Peke Eloranta ja seda nime kannab ka Eesti esimene veiniturismitalu.

" Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu kannab edasi Eesti veini, enam kui 100 aastat tagasi alguse saanud, legendi.

" Kaubamärgi juured ulatuvad aastasse 1910, mil šveitslane Arnold Lüscher ja eestlane Paul Matiesen rajasid Moskvasse viinavabriku.

" 1929. aastal rajati Tiesenhauseni majja Toompea nõlval üks Eesti suuremaid veinitehaseid, kus Matieseni kaubamärgi all valmistati ja villiti erinevaid veine ja teisi alkohoolseid jooke.

" Mõni aasta hiljem oli Toompea veinikeldrites käärimas juba rohkem kui 18 000 pange veini ehk üle 200 000 liitri. Veinitehase aasta kogutootmine ulatus 400 000 liitrini.