Analüütik: Soomes ajaloo pikim mõõn

Kriisieelset taset ehk 2008. aasta tipptaset ei saavuta Soome SKP enne üheksat-kümmet aastat.

Analüütiku sõnul ei oleks asjad nii hullud, kui majanduses toimunud struktuursetele muutustele, sh  tööstuse lipulaevade positsioonide halvenemisele maailmaturul, oleks reageeritud varem. Seda ei tehtud. Piisavalt kiiresti ei pidurdatud palgarallit ja piisavalt kiiresti ei tõmmatud kokku riigi kulusid, kui maksutulu baas tööstuse probleemidest püsivalt kahanes. Selle asemel suurendati riigi tulusid maksude tõstmisega, kergitades Soome maksukoorma raskuselt maailmas kuuendale kohale.

"Oleme tasemel, kus enam ei saa maksutõusudega jätkata. Kasvu stimuleerimiseks tuleb makse alandada ja kärpida heaoluriiki," ütles Kangasharju.

Tegemist ei ole mööduva konjunktuurinähtuse, vaid struktuurse probleemiga. Tuleb kohaneda olukorraga, kus Nokiat Soome majanduse alustalana enam ei ole ja majanduse kasvupotentsiaal on väiksem.

Lisaks on veel poliitilised riskid. Nädalapäevad tagasi lahkus Soome valitsuskoalitsioonist Vasakliit, kuna ei olnud valitsuse uue kärpekavaga nõus. Kui nüüd valitsus annab loa uue tuumajaama ehitamiseks, on koalitsioonist lahkuda ähvardanud ka rohelised, mis jätab valitsusele parlamendis vaid ühekohalise enamuse.

"Selliselt positsioonilt suuri otsuseid ei tee," ütles Kangasharju. Ja kui nii läheb, siis jääbki Soome aasta pärast oma tipptasemel AAA-reitingust ilma, nagu reitinguagentuur S&P täna hoiatas.

Visandades Soome majanduse kasvuväljavaateid, ütles Kangasharju, et sellist potentsiaali nagu Nokia hiilgeaegadel Soome majanduses taastunud ei ole. Uute niššide ja uute toodete leidmine võtab aega. Maailmas edukalt läbi löönud mängutööstus annab täna tööd alles 2000 inimesele. Olemasolev tööta tööjõud on vales kohas ja valede oskustega.

"Vajame struktuurseid reforme, mis suurendaks motivatsiooni tööd otsida ning ergutaks inimesi ise ettevõtluses alustama ja riski võtma," ütles Kangasharju.

Soome marka analüütik taga ei nuta. "Kui oleksime devalveerinud, oleks palgakasvu ja eelarve struktuuriprobleemid ikka samad," ütles ta.

Kangasharju sõnul on euroala riigid saamas praegu esimesi kogemusi, kuidas kohaneda ilma vahetuskursi muutusteta. "See on valusam, kui pole oma raha," möönis ta.  "Tuleb minna n-ö sisemise delvalveerimise teed."

Kangasharju sõnul võib põhimõtteliselt aktsepteerida, et reformid käivitanud riigid euronormidest mõnda aega hälbivad. Kuid seda vaid juhul, kui lisaaega vajatakse struktuurseteks muutusteks, nagu tööturureformid või maksukärped, mis on majanduskasvu stimuleerivad. Siin taandub kõik aga küsimusele, kuivõrd on võimalik usaldada, et riigid oma lubadused täidavad.