• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kiirlaenufirmad, tehke endale eetikakoodeks

    Kui kiirlaenufirmad valiksid isereguleerumise tee ning lepiksid kokku teenuse osutamise põhimõtetes, ei oleks riigil tarvidust nende tegevusele seadusega piire seada.

    Äripäeva hinnangul oleks kiirlaenufirmadel mõistlik teha eetikakoodeks, mis sätestaks kõigi muude tegutsemispõhimõtete hulgas ka krediidikulukuse suurima aktsepteeritava määra. Ehk siis selle, mille riiklikuks määratlemiseks on justiitsministeerium koostöös teiste ministeeriumitega pead kokku pannud ning valmis kirjutanud eelnõu, mis on juba ka valitsuses heakskiidu saanud.
    Samuti võiksid kiirlaenufirmad kaaluda assotsiatsiooni või mõne muu esindusorgani moodustamist lätlaste eeskujul – selline organisatsioon võikski olla tegutsemispõhimõtete kokku­panemise algataja.
    Riigi eesmärk on mõistetav. Riik on kiirlaenude hinna ülempiiri seadmisega seadnud eesmärgiks kaitsta neid, kes võtavad laenu emotsioonidest ajendatud otsuse ajal, arvestamata, kas nad seda tagasi maksta suudavad. Riigi sõnastatud eesmärk on avalikkusele arusaadav.
    Vaevalt teab küll igaüks kedagi, kes on kiirlaenu võtnud ja hätta sattunud, kuid hinnanguliselt 50 000 kiirlaenudega hätta sattunud inimest on meiesuguse pisikese riigi jaoks piisav hulk inimesi, et probleemiga seadusandlikus korras tegeleda.
    Samas on tänases Äripäevas sõna saaval Big­banki juhatuse esimehel Kaido Saarel head argumendid näitamaks, et rahal ongi tõepoolest eri olukordades erinev hind. Rahavajadus võib olla ootamatu ja ajutine ega pruugi sõltuda selle vajaja vara hulgast. Teenus, mis on turul olemas ja leiab kasutajaid määral, mis teeb tegevuse majanduslikult mõttekaks, on vajalik. Ent kiirlaenufirmade maine oleks palju parem ja nende tegevus ühiskonnas palju paremini mõistetud, kui seda teenust pakkuvad ettevõtted ise ka oma maine pärast natuke muretseksid ja seda muret rohkem välja näitaksid.
    Kuna Lätis tegutseb pangaväliste laenuasutuste assotsiatsioon, saavad seal inimesed näiteks kirjutada avalduse, mis keelab neile endile kiirlaenu väljaandmise. Eestis kehtib analoogne süsteem näiteks kasiinosõltlastele, kes saavad ise endale kasiinokeelu peale panna. Põhimõte on sama nagu alkoholisõltlaste ampullil.
    “Ampulli” asemel firmade kokkulepe. Rohkem kasu kui kiirlaenusõltlaste “ampullist” oleks aga kiirlaefirmade eneseregulatsioonist ja selgelt paika pandud eetilistest piiridest. Praegu seaduseelnõusse kirjutatud kolmekordses Eesti Panga viimase kuue keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuses kõrgeima krediidikulukuse määrana oleksid ju kiirlaenuettevõtted võinud ka ise kokkuleppele jõuda. Avalik arvamus oleks võib-olla tolereerinud ka kõrgemat määra, kui see oleks tulnud ettevõtteilt endilt koos küllaldaste põhjenduste ja muude põhimõtete selgitamisega.
    Kohtupraktika kaudu piirmäär tegelikult juba toimib, seaduseelnõu toob selle lihtsalt allapoole. Riigikohus on tänavu märtsi määruses jõudnud seisukohale, et liigkasuvõtjalikku intressi sisaldav laenuleping on õigustühine. Kõnealuses lahendis on piir seatud kuuekordse Eesti Panga eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra peale.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Ain Hanschmidt: mul on tuleva aasta suhtes üks suur hirm
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ettevõtjatele on väga oluline hinna- ja finantsstabiilsus – tehes äriplaani 10–12 aastat ette, vajame selgust, mida praeguses keskkonnas endiselt ei ole, rääkis suurettevõtja Ain Hanschmidt Äripäeva raadio usutluses konverentsil “Äriplaan 2022”.
Ohvrilt 23 000 eurot meelitanud krüptolausuja pääses kohtus vastutuseta
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.
Rahast ilma jäänud investor läks kohtusse krüptolausuja Erik Nurme vastu, kes võttis temalt 23 000 eurot, kuid ohver sai kohtust vastuse, et rahvusvahelise krüptoskeemi Eesti juht oli asjas vaid vahendaja.