Minister abist VKGle: taotlus liiga värske

Millise tõenäosusega ja millises suurusjärgus plaanib keskkonnaministeerium rahastada VKG abipalvet väävlipüüdurite ostmiseks, minister Keit Pentus-Rosimannus ei öelnud.

"VKG-le on iseenesest juba otsustatud tasuta kvoodi näol Euroopa riigiabi reeglitega kooskõlas olevat abi anda üle 30 miljoni euro väärtuses. Nii et maksumaksja toetus selleks, et puhtama tootmiseni jõutaks, on ka praegu olnud ikkagi väga märkimisväärne," ütles keskkonnaminister.

Pentus-Rosimannuse sõnul jääb keskkonnatasudest aastas suurusjärguna4-6 miljonit eurot nende omavalitsuste kasutada, kus kaevandatakse. Ministri teatel otsustavad omavalitsused, kuidas seda raha täpselt kasutavad ja kohalike elukeskkonda parandavad. Kuna Virumaal on ministri sõnul olnud viimastel aastatel väga kulukate keskkonnainvesteeringute vajadus, siis on sealseid suuri investeeringuid rahastatud eurorahadest. Näiteks viimase viie aasta jooksul on Virumaa keskkonda investeeritud kokku veidi üle 150 miljoni euro.

"Siseriiklikest keskkonnatasudest poleks olnud sedavõrd suuri investeeringuid lihtsalt võimalik rahastada, see oleks võtnud aastakümneid aega. Nii et kui tahetakse numbritega manipuleerida, siis "unustatakse" tavaliselt euroraha ja see loob moonutatud pildi," lausus Pentus-Rosimannus.

Taotluse saatmist otse ministrile, aga mitte mõnele allasutusele, peavad tavapäraseks nii VKG juhatuse esimees Rohumaa kui Pentus-Rosimannus. Teemasid, millega pöördutakse, on seinast seina, alates mõne konkreetse tänavajupi papliallee raiumise takistamise taotlustest, lõpetades investeeringutaotlustega. "Viimaste puhul ongi pigem loogiline, et taotlus adresseeritakse ministrile, kes lõpuks peab teema viima kas valitsusse või kes peab näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu juhina teema nõukogule arutamiseks viima," märkis Pentus-Rosimannus.