• OMX Baltic0,12%300,38
  • OMX Riga−0,48%888,68
  • OMX Tallinn−0,2%2 064,57
  • OMX Vilnius0,3%1 206,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,14%8 810,7
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • OMX Baltic0,12%300,38
  • OMX Riga−0,48%888,68
  • OMX Tallinn−0,2%2 064,57
  • OMX Vilnius0,3%1 206,06
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,14%8 810,7
  • Nikkei 225−0,56%39 587,68
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,27
  • 31.08.14, 11:52
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Minister abist VKGle: taotlus liiga värske

Millise tõenäosusega ja millises suurusjärgus plaanib keskkonnaministeerium rahastada VKG abipalvet väävlipüüdurite ostmiseks, minister Keit Pentus-Rosimannus ei öelnud.
"VKG-le on iseenesest juba otsustatud tasuta kvoodi näol Euroopa riigiabi reeglitega kooskõlas olevat abi anda üle 30 miljoni euro väärtuses. Nii et maksumaksja toetus selleks, et puhtama tootmiseni jõutaks, on ka praegu olnud ikkagi väga märkimisväärne," ütles keskkonnaminister.
Pentus-Rosimannuse sõnul jääb keskkonnatasudest aastas suurusjärguna4-6 miljonit eurot nende omavalitsuste kasutada, kus kaevandatakse. Ministri teatel otsustavad omavalitsused, kuidas seda raha täpselt kasutavad ja kohalike elukeskkonda parandavad. Kuna Virumaal on ministri sõnul olnud viimastel aastatel väga kulukate keskkonnainvesteeringute vajadus, siis on sealseid suuri investeeringuid rahastatud eurorahadest. Näiteks viimase viie aasta jooksul on Virumaa keskkonda investeeritud kokku veidi üle 150 miljoni euro.
"Siseriiklikest keskkonnatasudest poleks olnud sedavõrd suuri investeeringuid lihtsalt võimalik rahastada, see oleks võtnud aastakümneid aega. Nii et kui tahetakse numbritega manipuleerida, siis "unustatakse" tavaliselt euroraha ja see loob moonutatud pildi," lausus Pentus-Rosimannus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Taotluse saatmist otse ministrile, aga mitte mõnele allasutusele, peavad tavapäraseks nii VKG juhatuse esimees Rohumaa kui Pentus-Rosimannus. Teemasid, millega pöördutakse, on seinast seina, alates mõne konkreetse tänavajupi papliallee raiumise takistamise taotlustest, lõpetades investeeringutaotlustega. "Viimaste puhul ongi pigem loogiline, et taotlus adresseeritakse ministrile, kes lõpuks peab teema viima kas valitsusse või kes peab näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu juhina teema nõukogule arutamiseks viima," märkis Pentus-Rosimannus.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 9 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele