Balti põllumehed paluvad abi  impordikeelu mõjude leevendamiseks

Tootjate kirjale on toetust avaldanud ka 22 Balti riikidest valitud Euroopa Parlamendi liiget, nende hulgas ka Eesti saadikud Tunne Kelam, Marju Lauristin ja Indrek Tarand, seisab pressiteates. Täiendavate toetuste vajadust Balti riikide tootjatele rõhutati ka neljapäeval Brüsselis toimunud põllumajandusorganisatsioonide kohtumisel põllumajandusvolinik Dacian Ciolosega.

„Euroopa Komisjoni senised otsused rakendada kiiresti EL turukorralduse meetmeid puu- ja köögivilja- ning piimandussektoris on olulised sammud, et püüda tasakaalustada Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud põllumajandusturgusid. Siiski on impordikeelu mõjud kõige selgemini avaldunud Balti riikides, mistõttu on vaja meie piirkonna tootjatele anda lisaks ka suunatud abi EL eelarvest, mis aitaks kompenseerida turuhinna järsust langusest tekkinud kahjusid. Loodame selles osas positiivseid uudiseid kuulda erakorraliselt EL põllumajandusministrite kohtumiselt,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Brüsselis toimus sel nädalal ka Euroopa Komisjoni piimanduse nõuandva töögruppi kohtumine. „Lisaks Balti riikide eritoetuse vajadusele rõhutasime koos teiste riikide tootjatega, et Euroopa Liit peab alustama protsessi piimatoodete sekkumishindade ülevaatamiseks. Kuigi neid otsuseid ei saa kehtiva õigusliku regulatsiooni tõttu kahjuks teha kiiresti, siis on interventsioonihindade tõstmine oluline ka tulevasteks võimalikeks kriisideks valmistumisel. Teatud toodete osas tuleks kaaluda ka eksporditoetuste maksmist. Samuti andsid tootjate esindajad kohtumisel komisjonile selge signaali, et rakendatavad eraladustamise skeemi toetusmäärad pole kaugeltki piisavad ladustamise tegelike kulude katmiseks. Ühtlasi rõhutati piimandusgrupi koosolekul, et parandamist vajavad ka juustu eraladustamise kavad, vastasel korral pole selle skeemi raames võimalik ladustada meie regioonile tüüpilisi poolkõvasid juuste,“ lisas Sõrmus.

Kohtumisel antud liikmesriikide piimatootjate tagasiside näitas, et suur piima kokkuostuhinna langus on toimunud just Balti riikides, kus hind on Venemaa turu sulgemise mõjul langenud 20-35%. Lisaks Balti riikidele on Venemaa impordikeeld tabanud valusalt ka Soome tootjaid, teistes riikides on esialgsed mõjud piimsektoris olnud tagasihoidlikumad. Euroopa Komisjoni andmetel on viimastel nädalatel siiski toimunud tooraineturgudel märkimisväärne või ja piimapulbrite hindade langus.

EL põllumajandusministrite kohtumise eel toimus neljapäeval Brüsselis ka Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca erakorraline koosolek, millel analüüsiti Venemaa impordikeelu mõjusid ning arutati Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Dacian Ciolosega meetmete üle olukorra leevendamiseks. Ciolos avaldas kohtumisel mõistmist, et impordipiirangud on eriti tõsiselt tabanud just Balti riikide, Soome ja Poola tootjaid.

Venemaa on olnud EL põllumajandus- ja toidutoodetele tähtsuselt teine eksporditurg USA järel, moodustades 10% EL liikmesriikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordist. Venemaa impordikeelu all olevaid kaupu eksporditi mullu EL-ist Venemaale 5,1 miljardi euro väärtuses. Üldises kontekstis mõjutab sisseveokeeld küll 4,2% EL põllumajandus- ja toidukaupade koguekspordist, kuid impordipiirangul on märksa suurem mõju teatud sektoritele ja piirkondadele (sh Balti riikidele ja Soomele).

Venemaale läks mullu 29% ühendusest eksporditud puu- ja köögiviljadest, 33% juustust, 28% võist, 20% sealihast, 25% veiselihast ja 6% linnulihast. Piimatoodete osas oli just Balti riikidel ja Soomel Venemaa osatähtsus ekspordis kõige suurem. Soome eksportis toodetena Venemaale 26,1% riigis toodetud piimast, Leedu 20,3%, Läti 19,8% ja Eesti 15,8%.