• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene impordikeelul selge mõju Eesti tootjatele

    Eesti piima eksporditi tänavu vähem kui mullu samal ajal.Foto: Andras Kralla

    Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on eksporditud piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%.

    Eesti piima ja piimatoodete ekspordile on suurt mõju avaldanud Venemaa 2014. aastal kehtestatud impordipiirangud ELi toidukaupadele, mille tõttu on tootjad olnud sunnitud leidma uusi sihtturge, kirjutab Statistikablogi. Sanktsioonidel on olnud suur mõju nii eksporditud piima ja piimatoodete kogusele kui ka hinnale. Piimale ja piimatoodetele hakkasid sanktsioonid kehtima 6. augustist 2014.
    Eesti ekspordib suurtes kogustes piima ainult Lätti ja Leetu
    2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist 38 276 tonni kontsentreerimata piima ja rõõska koort kokku 10,1 miljoni euro eest. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes kontsentreerimata piima ja rõõsa koore eksport 18 763 tonni ehk kolmandiku. Peamised sihtriigid, kuhu piima ja rõõska koort eksporditakse, on Leedu ja Läti. Lisaks on väiksemaid koguseid lähetatud ka Soome, Hollandisse, Norrasse ja Venemaale, millest viimasesse on viidud laktoosivaba rõõska koort, mis ei ole sanktsioonide all.Kontsentreerimata piima ja rõõsa koore ekspordi langus on põhjustatud töötlemata ehk toorpiima ekspordi vähenemisest. 2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist toorpiima 34 888 tonni, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolmandiku (17 196 tonni) võrra vähem. Toorpiima peamistest sihtriikidest on eksport Leetu oluliselt vähenenud. Kui 2015. aasta I kvartalis eksporditi Leetu toorpiima 23 779 tonni, siis aasta tagasi samal ajal 45 951 tonni. Lätti aga on eksport suurenenud – 2015. aasta I kvartalis eksporditi sinna 11 109 tonni toorpiima, mullu samal ajal aga 6132 tonni.
    Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt 40%.
    Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes 2015. aasta I kvartalis Leetu eksporditud toorpiima tonnihind 410 eurolt 243 eurole ja Lätti vastavalt 406 eurolt 261 eurole.
    Kontsentreeritud piima eksport Leetu on suurenenud üle saja korra
    2014. aasta esimese seitsme kuuga lähetati Eestist Leetu 1204 tonni kontsentreeritud piima, mille keskmine tonnihind oli 1073 eurot. Pärast Venemaa kehtestatud sanktsioone kasvas eksport oluliselt – sanktsioonidele järgneva viie kuuga eksporditi Eestist Leetu 20 115 tonni kontsentreeritud piima, kuid tonnihind langes 54% ja maksis 490 eurot.
    2015. aasta I kvartalis on Leetu eksporditud kontsentreeritud piima kogus võrreldes möödunud aasta I kvartaliga kasvanud 129 korda. Kui 2014. aasta I kvartalis eksporditi Leetu 74 tonni kontsentreeritud piima, siis 2015. aasta I kvartalis 9533 tonni. Vastupidises liikumises on tonni eest saadud hind, mis on langenud ligi seitse korda – kui 2014. aasta I kvartalis maksti kontsentreeritud piima tonni eest 3121 eurot, siis 2015. aasta I kvartalis 468 eurot.
    Jogurtit eksporditakse peamiselt Soome
    2015. aasta I kvartalis eksporditi petipiima, kalgendatud piima ja koort, jogurtit ning keefiri 1470 tonni keskmise tonnihinnaga 1148 eurot. Eksport on võrreldes 2014. aasta sama perioodiga vähenenud 45% ja tonnihind langenud 16%, selle peamine põhjus on ekspordipiirang Venemaa turule. Veel enne sanktsioonide kehtestamist veeti 2014. aastal Eestist Venemaale 2707 tonni jogurtit keskmise tonnihinnaga 1782 eurot. Samas on suurenenud eksport Soome, kuhu eksporditud jogurti kogus on võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvanud 22%.
    2015. aasta I kvartalis eksporditi vadakut 4375 tonni, mis on viiendiku võrra vähem kui möödunud aasta samal perioodil. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti ligi 900 tonni vadakut, siis 2015. aasta samal ajal on eksport kahanenud60 korda. Vadaku eksport on jäänud sama koguse ja hinna tasemele vaid Saksamaaga. 2015. aastal pole vadakut enam eksporditud Leetu ja Venemaale.
    Või eksport on suurenenud Hollandisse ja Kreekasse
    2015. aasta I kvartalis eksporditi võid 353 tonni keskmise tonnihinnaga3034 eurot. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga, on eksporditud või keskmine tonnihind langenud 18%. 2015. aasta I kvartalis eksporditi võid Hollandisse ja Kreekasse ligi viis korda rohkem kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige rohkem on vähenenud või eksport Lätti. Kui 2014. aasta I kvartalis viidi Lätti 142 tonni võid, siis 2015. aasta I kvartalis ainult 96 kg. Ekspordi sihtriikide seast on ära kadunud Venemaa ja Itaalia, kuid lisandunud on Norra.
    2015. aasta I kvartalis eksporditi juustu ja kohupiima 3874 tonni, mis on 6% rohkem kui 2014. aasta I kvartalis, kuid juustu tonnihind on langenud 16%. Peamised sihtriigid, kuhu juustu eksporditakse, on Soome, Läti, Itaalia ja Holland. Hollandisse on juustu eksport suurenenud üle kolme korra, kuid tonnihind on langenud 37%. Leetu on juustu eksport vähenenud, kuid eksporditud juustu tonnihind on tõusnud 27% võrreldes 2014. aasta I kvartaliga. Sanktsioonide tõttu on ära langenud Venemaa turg.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Autojuhtide puudus sundis Briti valitsust järele andma
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Tuntud ärimehe vana vimm päädis Eesti kohtute aastaid kestva kurnamisega
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.