• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    4000 lüpsilehma läks piimakriisi nahka

    Vene sanktsioonide mõjul on Eesti lüpsilehmakari vähenenud 4000 isendi võrra.Foto: Meeli Küttim

    Venemaa sanktsioonid on langetanud piima hinna, hävitavad Eesti piimakarja ning annavad löögi Eesti maareformile, sest Vabaduse platsil lehma pidada ja piima toota ei ole võimalik, kommenteeris piimandusühistu E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas.

    Alates eelmise aasta augustist on tegevuse lõpetanud või plaanivad seda 31 piimakarjafarmi. Nendes farmides kokku on ca 4100 lüpsilehma, moodustades ca 5 % piimakarja arvust.

    Allikas. Eesti Tõuloomakasvatajte Ühistu

    “Piimasektor on selgelt kriisis. Võiks nimetada, et piim on nagu maavara. Piim tuleb talumeestelt, Eestimaa pinnalt, Eestimaal olevatelt põldudelt, rohumaadelt. Piima hind on languses igal pool ja paranemist ette ei ole näha,” hindas Murakas. Piimakriisi põhjusteks peavad turuosalised ­Vene sanktsioonide mõju ja piimakvootide kadumist. Muraka sõnul rääkisid tootjad juba aasta tagasi, et Vene sanktsioonid toovad kaasa kaudseid mõjusid. “Tol ajal valitsuses räägiti, et me dramatiseerimine üle, et see mõju on napp null koma millegagi protsenti, seega kõik on hästi. Ja nüüd on see mõju käes,” nentis Murakas.Eile avaldas statistika­amet, et võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus on langenud 38%.
    ASi Saaremaa Piimatööstus juhatuse esimees Ülo Kivine ütles, et nii nagu teistelgi piimatööstustel, on ka Saaremaal tulnud ­Venemaa ekspordile asendust otsida. Küsimus ei olevat aga tema sõnul mitte ostja leidmises, vaid hinnas. Kivine selgitas, et praegust turuolukorda mõjutab esmalt piima tootmiskvootide kadumine Euroopa ­Liidus, mille mõju piima hinnale võib kesta suve lõpuni.
    ASi Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul oli möödunud aasta Eesti piimatootjatele ja töötlejatele kahtlemata keeruline. Suure nõudlusega Venemaa turg sulgus mitte ­ainult Eesti, vaid ka teiste riikide piimatööstuste ees, seega oli pakkumine suur ja hind langes märkimisväärselt.Küll aga tundub Solovjovile piima ekspordikoguse langus ebatõenäoline, sest Eesti toorpiima tootmine on vähenenud ainult 4% ja sisetarbimine ei saa tema hinnangul kuidagi sellist koguselangust kompenseerida. Ta eeldas, et eksporditava piima kogust on vähendanud eelmise aasta mais Amblas avatud Elpa piimatöötlemistehas, mis võimaldab eksportida piima tihendatud kujul.
    Valio ekspordib Venemaa asemel rohkem senistesse teistesse sihtriikidesse. Valio kahekordistas juustueksporti Itaaliasse ning kasvatas eksporti ka USAsse ja Kreekasse. Lisandus mõni sihtturg, nagu Tšehhi ja Ungari. “Kuigi ekspordi väärtus ei ole veel varasemal tasemel, on maht pigem suurenenud. Ülejäägist Valio Eesti puhul rääkida ei saa,” märkis Solovjov. Toorpiima ostab firma 10% rohkem kui enne Venemaa embargot.
    Piimandusühistu juhastuse liige Jaanus Murakase sõnul Eestis piimatootmist vähendatakse ja piimakarja hävitatakse, sest karjakasvatus lihtsalt pole kasumlikFoto: Andras Kralla

    Piimatootjate olukord on keeruline, selles pole kahtlust. Kindlasti tuleb loobumisi. Karja vähenemine on alati kehv väljavaade, sest piimatootmine on väga kapitalimahukas ja põhikarja taastamisele kulub aastaid.

    Piimatootmises on lisaks Venemaa sanktsioonidele juhtunud kokku mitmed ebasoodsad asjaolud – üldiselt madal piimahind maailmas, kvoodiületustasud. Samuti ei saa põllumees alati piimaraha töötlejatelt/kokkuostjatelt kätte.

    Piimatootmise puhul on meil vaja pikaajalisemaid lahendusi, sest maksumaksja ei jõua kõiki turumuutusi kinni maksta. Kuna toodame piima ligi 180% Eesti vajadusest, saab lahenduseks olla vaid uute turgude leidmine.

    Vene sanktsioonidel pöördumatu kahju.
    Eesti tõuloomakasvatajate ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko sõnul on aga Eestist viimase aasta jooksul kriisi tõttu kadunud 4000 lüpsilehma. Tema sõnul ei saa öelda, et kõik need on tapamajja viidud, ent suureulatuslik lehmapidamine Eestis on pöördumatult kaduv trend.Bultiko sõnul on Eestis karjakasvatus küllaltki väikestes mastaapides ja 4000 lüpsilehma on kogu Eesti karjast 5%, mis tema sõnul on suur protsent. “Loomad kaovad, karjakasvatusettevõtted likvideeritakse ja ei ole mina ühtegi piimatootjat näinud, kes Eestis korra on piimatootmise lõpetanud ja kahe-kolme aasta pärast uuesti alustab. Kõik, kes on lõpetanud, on jäädavalt lõpetanud,” nentis ta.Piimakarja hävitamisel ulatuslik mõju. Ka Murakas nentis, et Eestis piimatootmist vähendatakse ja piimakarja hävitatakse, sest karjakasvatus lihtsalt pole kasumlik. Muu hulgas pole tema sõnul Eesti talupojal ka, kellelegi toetuda. “Tootmist ei ole võimalik taastada, inimesed lähevad maalt ära ja kui lehmad tapamajja viiakse, siis keegi neid sealt tagasi ei võta,” ütles Murakas. Ta märkis, et selliste kriiside tarbeks on paljud riigid ka vastavad meetmed võtnud, et kriis üle elada ja põllumajandus säilitada. Piimatootmine on väga haavatav, ka lühiajalistes kriisides, ja seda on raske taastada. Kui karjakasvatajad oma uksed sulgevad, näevad turuosalised probleemi ka maaelureformis. “Pärast karjafarmide sundsulgemist jäävad inimesed tööta, kõik neist ei taha ega saa ka linna minna. Nii või teisiti on tegemist tugeva tagasilöögiga maapiirkondadele. Lehma Vabaduse väljakul ei pea,” rõhutas Murakas.
    Piimatöötlejate sõnul on tulevikku raske prognoosida, et siiski on muist neist lootusrikkad ja loodavad madalseisu lõppu näha aasta teises pooles. “Nii nagu väga head ajad on ajutised, saab ka see madalseis ühel hetkel otsa,” ütles Murakas. Solovjov lisas, et kuigi piimasektor on väga ilma- ja poliitikatundlik, näitab tegelikku arengut siiski aeg. Ka Kivine loodab sügisest paremaid arenguid.
    Muraka sõnul on aga turg selges languses ja kriis võib süveneda veelgi, kuna stabiliseerumist näha ei ole. Tema sõnul võiks lisaks Euroopa Liidule panna ka Eesti riik ise oma eelarvest õla alla ja põllumehi aidata. ­“Euroopa Liit praegu lubab liikmesriike aidata, kui mingi sektor on kriisis. Kui muidu on mingid piirangud, et ei tohi aidata, siis kriisi ajal on see lubatud. Praegu ei ole peetud vajalikuks põllumehi aidata. Ja Eesti riik omalt poolt ei ole midagi eraldanud,” nentis ta.
    Ka Farmi Piimatööstuse ASi juht Valdis Noppel nentis, et positiivset muutust ta ei näe. “Keerulised ajad valdkonnale tervikuna, selgelt keerulised ajad. Alati on ilus niimoodi mõelda, et küll läheb paremaks, aga reaalsus saab kindlasti olema päris karm ja väsitav,” nentis ta.

    Vähenes piimatoodete kogus ja väärtus

    Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aasta I kvartalis Eesti päritolu piima ja piimatooteid 58 300 tonni, kokku 31,2 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on eksporditud piima ja piimatoodete kogus vähenenud 17% ning rahaline väärtus 38%. 

    Eesti ekspordib suurtes kogustes piima ainult Lätti ja Leetu. 2015. aasta I kvartalis eksporditi Eestist 38 276 tonni kontsentreerimata piima ja rõõska koort kokku 10,1 miljoni euro eest. Võrreldes 2014. aasta I kvartaliga langes kontsentreerimata piima ja rõõsa koore eksport kolmandiku. Lisaks on väiksemaid koguseid lähetatud ka Soome, Hollandisse, Norrasse ja Venemaale, millest viimasesse on viidud laktoosivaba rõõska koort, mis ei ole sanktsioonide all. Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on Eestist eksporditud töötlemata piima tonnihind langenud keskmiselt 40%.Allikas. Statistikaamet

    Piimatootja on murega üksi.
     “Kõik see piim peab kuhugi minema, lehmal ju kraani küljes pole, et keeraks kinni. Mahud on enamjaolt samad, aga rahaline maht on kukkunud. Me ujutame ühise turu üle,” nentis Murakas.
    Bulitko sõnul võiks aga Eesti võtta eeskuju kaugematest naabritest, nagu näiteks Poolast, kus laiendatakse eksporditurge ja suurendatakse piimakarja. “Eesti on jätnud oma tootjad täiesti üksi. Suured riigid kõik laiendavad ja nad ei ole ka Vene kriisist nii mõjutatavad,” ütles ta.
    Bulitko sõnul peaks riik kogu Euroopa abi suunama piimatootjatele, et uhked farmid tühjaks ja Eesti kõrge kvaliteediga toodang tootmata ei jääks. “Me anname oma konkurentsieelise ära. Ma arvan, et praegu on ikkagi selline kriitiline olukord, mida ei peaks võtma pelgalt kui põllumehe nurisemist,” märkis Bulitko.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.