Vene sanktsioonid avaldavad ekspordile vähest mõju

Venemaa kehtestatud toidukaupade sisseveo piirangute mõju Eesti kaubaekspordile ulatub 0,4%ni kaubaekspordist. Siiski kahjustavad piirangud mitmeid tootjaid, tööstusi ja vedajaid. Majandusele on suuremaks riskiks konflikti venimine ja süvenemine.

Eesti ettevõtted eksportisid sanktsioonide alla kuuluvaid kaupu 2013 Venemaale 75 mln euro eest ning tänavu esimesel poolaastal 28 mln euro eest. Selle aasta esimesel poolel on sanktsioonide alla kuuluvate kaupade väljavedu Venemaale vähenenud, langedes 27%. Vene veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalveamet kehtestas sisseveopiirangud mitmele Eesti ettevõttele juba tänavu jaanuaris.

2% kasvu. Venemaa kehtestatud impordikeeldude mõju hindamisel on rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis võetud aluseks keelu alla minevate toidukaupade tänavuse esimese poolaasta ekspordimaht. Kogu aasta peale arvestatuna teeks see ligikaudu 50 mln eurot, mille oleme Venemaa sanktsioonide otseseks mõjuks ka arvestanud. Selle võrra on Eesti 2014–2015 ekspordi prognoosi langetatud. Majandussektoritest mõjutavad piirangud põllumajandust ja toiduainetööstust ning maanteetransporti ja hulgikaubandust väheneva toidukaupade veo kaudu.

Kokku võib tänavu oodata kaupade ja teenuste ekspordi 2% kasvu. Prognoosime, et ekspordi kasv kiireneb välisnõudluse taastumisega sarnases tempos, ulatudes 2015 3,5%ni ning kiirenedes 2018 6%le.

Võttes arvesse 2013 andmeid, ulatub Eesti Panga hinnangul sanktsioonide otsemõju 0,2–0,3%ni  SKPst. Tõenäoliselt jääb tegelik mõju mõnevõrra väiksemaks, kuna 2014 vähenes toidu ekspordi maht Venemaale juba enne sanktsioonide kehtestamist ning negatiivset mõju peaks leevendama ka laktoosivabade piimatoodete ekspordi võimaldamine.

Riskid. Siiski on risk, et lääne ja Vene konflikti süvenemine ja sellest tulenev poliitiline ebakindlus võib kahandada Eesti kaubanduspartnerite majanduskasvu. Kui risk realiseeruks, siis see piiraks ekspordist sõltuvaid tegevusalasid ning suurendaks ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda piirata investeerimisaktiivsust ja tarbimisjulgust.