Eelarvenõukogu hoiatab valitsust

Eelarvenõukogu esimehe Raul Eametsa sõnul peaks valitsus järgmise aasta eelarve koostama nii, et eelarve struktuurne ülejääk ei kujune väiksemaks kui rahandusministeeriumi suveprognoosis välja toodud 0,8% SKP suhtes. Eametsa sõnul suurendaks selline lähenemine kindlust, et järgmise aasta valitsussektori eelarve jääb aasta lõpuks kooskõlla riigieelarve seaduses ette nähtud tasakaalu või ülejäägi nõudega. „On suur risk, et valitsus hindab struktuurse eelarve ülejääki tegelikust suuremaks,“ ütles ta eile pressikonverentsil, ent lisas siiski, et suurt häirekella praegu veel lööma ei pea.

Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine makromajandus- ja rahandusprognoos nii majanduskasvu kui ka maksutulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamiseks. Rahandusministeerium langetas suvel SKP reaalkasvu ootust varasemast 2%st 0,5%le. Eametsa sõnul on see realistlik prognoos, mis on nii pessimistlik peamiselt vaid heitlikku väliskeskkonna tõttu. „Tegelikult ei tea praegu keegi, kuhu maailma majandus liigub,“ ütles ta, lisades, et võrreldes kevadega on juba praegu Ukraina kriisi ja sanktsioonide pärast suuri muutusi näha.

Eamets märkis, et peale sanktsioonide otsese mõju ehk toidutööstuse ekspordi keelamise Venemaale jõuab hiljem läbi meie peamiste kaubanduspartnerite –Läti, Leedu ja Soome -  Eestisse ka nii öelda teise ringi sanktsioonide mõjud. „Täna on veel vara hinnata, millised on Ukraina kriisi mõjud Eesti majandusele,“ märkis ta.

Eamets lisas, et rahandusministeeriumi suveprognoosis pole prognoosiperioodi kulude pool piisavalt täpselt välja toodud, mistõttu on nõukogul raske hinnata riigieelarve seaduses sätestatud struktuurse eelarvetasakaalu nõuet.

Rahandusministeerium Jürgen Ligi ütles,  et on eelarvenõukoguga nõus ja tema sõnul on sõltumatu konservatiivne vaade eelarve kohta väga vajalik. Ligi lisas, et valitsuses pole kunagi ainult rahanduskonservatiivid ja tuleb arvestada nii poliitiliste kui objektiivsete kulusurvetega. Eelarve struktuurne ülejääk tuleb tema sõnul siiski komitee soovitatud suurusjärgus.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik ütles, et on eelarvenõukogule nende arvamuse ja saadud tagasiside eest tänulik ja eelarvepoliitika planeerimisel arvestatakse nendega. Sääliku sõnul on aga rahandusministeeriumi prognoos riigieelarve kulude kohta on väga detailne. „Eelarvenõukogu soovituse täitmiseks esitatakse järgmistes prognoosi seletuskirjades rohkem informatsiooni kulude prognoosi seletuseks,“ ütles ta.

Säälik märkis, et rahandusministeerium teab, et majanduse tsüklilise positsiooni ja sellest tuleneva eelarve struktuurse positsiooni hinnangud on ebakindlad ja erinevad institutsioonid võivad jõuda erinevatele tulemustele. „Samas tähendab see ka seda, et keegi ei saa täie kindlusega väita, et rahandusministeeriumi hinnang on vale. Seda ei tee ka eelarvenõukogu, vaid viitab riskidele, millest oleme teadlikud ning millega eelarvepoliitika kavandamisel arvestame,“ ütles ta.

Säälik lisas, et Euroopa reeglid nõuavad, et liikmesriigi struktuurne eelarvepositsioon ei oleks nõrgem kui defitsiit kuni 0,5% SKPst. „Arvestades struktuurse eelarvepositsiooni hinnangute ebakindlust, kehtestasime riigieelarve seadusega Eesti eelarvepoliitika kohta rangema reegli, et maandada võimalikku Euroopa reeglite mittetäitmise riski – riigieelarve tuleb koostada selliselt, et valitussektori eelarve oleks vähemalt struktuurses tasakaalus,“ selgitas ta.

Sääliku sõnul seadis valitsus kevadises riigieelarve strateegias järgmise aasta eesmärgiks struktuurse ülejäägi 0,2% SKPst ja prognoosi järgi tuleb see veelgi tugevam, sest täidetakse nii Euroopa kui ka rangemad oma nõuded eelarvepoliitikale. Täpne eelarvepositsiooni eesmärk selgub 2015. aasta riigieelarve eelnõu valmimisel. Eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt septembri viimasel nädalal.

Eelarvenõukogust. Sel aastal loodud eelarvenõukogu eesmärgiks on hinnata Eesti eelarvepoliitikat ja anda arvamusi riigi makromajandus- ja rahandusprognoosi, eelarvestrateegia ja valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta. Liikmeteks on majandusteadlane Raul Eamets, Eesti-Ameerika Kaubanduskoja juht Andrus Alber, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik,  Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer ja nõukogu liige Urmas Varblane ning töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk.

SKP reaalkasv 0,5% (kevadel 2,5%)Hõive muutus 0,1% (kevadel 0,2%)Palga nominaalkasv 6% (kevadel 6,2%)Kaupade ja teenuste ekspordi raalkasv 2% (kevadel 2,4%)