• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−1,09%40 045,11
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,12
  • 23.09.14, 09:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigivõlg aina kasvab

Valitsemissektori võlatase kasvas mullu 10,3 protsenti 1,9 miljardi euroni, teatas statistikaamet. Ka siin mängis oma rolli uus arvutusmetoodika, mis võeti kasutusele alates septembrist.
Kahe aastaga on riigivõlg kasvanud ligi miljardi euro võrra. Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist. Seejuures valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 10,3%, jõudes 2013. aasta lõpuks 1,9 miljardi euroni. Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2012. aastaga võrreldes 19,7%. Sotsiaalkindlustusfondid 2013. aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga ei panustanud.
2013. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 89 miljoni euroga. Keskvalitsuse puudujääk vähenes täpsustatud andmetel 2012. aasta lõpu 138 miljonilt eurolt 2013. aasta lõpuks 64 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda ja oli 89 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk oli 64 miljonit eurot.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Uus metoodika
Valitsemissektori rahandusstatistika näitajad on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Võrreldes kevadel avaldatud esialgsete näitajatega on arvestustesse sisse viidud mitu muudatust: esialgsed hinnangud on asendatud aruandlusest lähtuvate andmetega ning kogu arvepidamine on üle viidud ESA 2010 metoodikale.
Enamik metoodilistest uuendustest valitsemissektori koondeelarve tasakaalu ja võlataset ei mõjutanud. Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning sõjaliste kulutuste kapitaliseerimisest tulenevad muudatused toimusid läbi andmete ümbertõstmise erinevate üksteist tasakaalustavate tehingute vahel.
Kõige olulisema mõjuga riigi rahandusstatistikale oli avaliku sektori üksuste klassifitseerimisreeglite muudatus, mis tõi kaasa avalike ettevõtete, sihtasutuste ja mittetulundusühingute ümbertõstmisi ettevõtete sektori, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori ja valitsemissektori vahel.
Ümberklassifitseerimise tulemusel suurenes turuväliste tootjatena valitsemissektorisse tõstetud avalike üksuste arv. Koondeelarve tasakaalu mõjutas see muudatus enamikes aastates positiivselt, samas kui valitsemissektori võlg veidi kasvas. Suurim muutus laenukoormuses ilmnes kohalike omavalitsuste allsektoris, kuhu koondus enamik valitsemissektorisse liikunud turuvälistest tootjatest.
TAUST:
Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele