Kahe aastaga on riigivõlg kasvanud ligi miljardi euro võrra. Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist. Seejuures valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 10,3%, jõudes 2013. aasta lõpuks 1,9 miljardi euroni. Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2012. aastaga võrreldes 19,7%. Sotsiaalkindlustusfondid 2013. aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga ei panustanud.

2013. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 89 miljoni euroga. Keskvalitsuse puudujääk vähenes täpsustatud andmetel 2012. aasta lõpu 138 miljonilt eurolt 2013. aasta lõpuks 64 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda ja oli 89 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk oli 64 miljonit eurot.

Valitsemissektori rahandusstatistika näitajad on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Võrreldes kevadel avaldatud esialgsete näitajatega on arvestustesse sisse viidud mitu muudatust: esialgsed hinnangud on asendatud aruandlusest lähtuvate andmetega ning kogu arvepidamine on üle viidud ESA 2010 metoodikale.

Enamik metoodilistest uuendustest valitsemissektori koondeelarve tasakaalu ja võlataset ei mõjutanud. Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning sõjaliste kulutuste kapitaliseerimisest tulenevad muudatused toimusid läbi andmete ümbertõstmise erinevate üksteist tasakaalustavate tehingute vahel.

Kõige olulisema mõjuga riigi rahandusstatistikale oli avaliku sektori üksuste klassifitseerimisreeglite muudatus, mis tõi kaasa avalike ettevõtete, sihtasutuste ja mittetulundusühingute ümbertõstmisi ettevõtete sektori, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori ja valitsemissektori vahel.

Ümberklassifitseerimise tulemusel suurenes turuväliste tootjatena valitsemissektorisse tõstetud avalike üksuste arv. Koondeelarve tasakaalu mõjutas see muudatus enamikes aastates positiivselt, samas kui valitsemissektori võlg veidi kasvas. Suurim muutus laenukoormuses ilmnes kohalike omavalitsuste allsektoris, kuhu koondus enamik valitsemissektorisse liikunud turuvälistest tootjatest.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).