• Jaga lugu:

    Riigivõlg aina kasvab

    Valitsemissektori võlatase kasvas mullu 10,3 protsenti 1,9 miljardi euroni, teatas statistikaamet. Ka siin mängis oma rolli uus arvutusmetoodika, mis võeti kasutusele alates septembrist.

    Kahe aastaga on riigivõlg kasvanud ligi miljardi euro võrra. Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist. Seejuures valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) kasvas 10,3%, jõudes 2013. aasta lõpuks 1,9 miljardi euroni. Kohalike omavalitsuste üldine võlatase kasvas 2012. aastaga võrreldes 19,7%. Sotsiaalkindlustusfondid 2013. aasta lõpu seisuga valitsemissektori võlga ei panustanud.
    2013. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid Maastrichti defitsiidikriteeriumi arvestuses 89 miljoni euroga. Keskvalitsuse puudujääk vähenes täpsustatud andmetel 2012. aasta lõpu 138 miljonilt eurolt 2013. aasta lõpuks 64 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste sektori defitsiit suurenes aastaga ligi kolm korda ja oli 89 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusfondide sektori eelarveülejääk oli 64 miljonit eurot.
    Uus metoodika
    Valitsemissektori rahandusstatistika näitajad on arvestatud uue Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi ESA 2010 metoodika põhjal. Võrreldes kevadel avaldatud esialgsete näitajatega on arvestustesse sisse viidud mitu muudatust: esialgsed hinnangud on asendatud aruandlusest lähtuvate andmetega ning kogu arvepidamine on üle viidud ESA 2010 metoodikale.
    Enamik metoodilistest uuendustest valitsemissektori koondeelarve tasakaalu ja võlataset ei mõjutanud. Näiteks teadus- ja arendustegevuse ning sõjaliste kulutuste kapitaliseerimisest tulenevad muudatused toimusid läbi andmete ümbertõstmise erinevate üksteist tasakaalustavate tehingute vahel.
    Kõige olulisema mõjuga riigi rahandusstatistikale oli avaliku sektori üksuste klassifitseerimisreeglite muudatus, mis tõi kaasa avalike ettevõtete, sihtasutuste ja mittetulundusühingute ümbertõstmisi ettevõtete sektori, kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide sektori ja valitsemissektori vahel.
    Ümberklassifitseerimise tulemusel suurenes turuväliste tootjatena valitsemissektorisse tõstetud avalike üksuste arv. Koondeelarve tasakaalu mõjutas see muudatus enamikes aastates positiivselt, samas kui valitsemissektori võlg veidi kasvas. Suurim muutus laenukoormuses ilmnes kohalike omavalitsuste allsektoris, kuhu koondus enamik valitsemissektorisse liikunud turuvälistest tootjatest.
    TAUST:
    Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks allsektoriks: 1) keskvalitsus (riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud); 2) kohalikud omavalitsused (linna- ja vallavalitsusasutused koos allasutustega, sihtasutused); 3) sotsiaalkindlustusfondid (haigekassa ja töötukassa).
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Inbank suutis kasumit kolmekordistada
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Eesti finantsettevõte Inbank suutis teises kvartalis puhaskasumit kolmekordistada, selgub börsiteatest.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.