Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõrbemistest hoolimata on parim aeg investeerida
Tänase Äripäeva kaanelugu räägib ettevõtjatest, kes läksid aastaid tagasi suurte lootustega Gruusiasse äri ajama, kuid tõotatud õnnemaad sealt siiski ei leidnud. Gruusiaga sõbralikes suhetes olnud poliitik Mart Laar innustas ka Eesti ettevõtjaid oma pikaaegse sümpaatiaga lähemalt suhtlema, ent ratsa rikkaks pole see maa neid veel teinud.
Teistsugune kultuur ja äriajamiskombed, ohtralt bürokraatiat ja korruptsiooni, eestimaalaste jaoks kummalised käitumisviisid – kõik see on midagi, millega tuleb põhjamaistest traditsioonidest eemal asuvatesse riikidesse investeerides arvestada.
Tõsi, mida arenenum riik, seda vähem on seal kohta uutele tulijatele, teenuste ja toodete turul on konkurents tavaliselt juba kõva. End alles üles ehitav riik on aga kõigi võimaluste maa, mis loomulikult tähendab kiire rikastumise kõrval ka võimalust suuri kaotusi kanda või põhjalikult kõrbeda. On paratamatu, et mida suuremad on kiire kasumi teenimise võimalused, seda suurem on ka oht läbi kukkuda.
Raha on odav. Samas ei tasu sellistest ettevõtmistest loobuda, hoopis vastupidi. Praegu on suurepärane aeg investeerida, mida kinnitasid ka kolmapäeval Äripäeva konverentsil Äriplaan esinenud ettevõtjad.
Nii Tallinki omaniku Ain Hanschmidti kui ka Danske Banki Eesti filiaali juhi Aivar Rehe hinnangul on praegu absoluutselt parim aeg investeerida, sest Euribor on lähiajal nullkursil ja nii odav kui praegu pole raha kunagi olnud. Õige aeg on laenu võtta ja oma ettevõtmisi laiendada.
Seega ei tasu end heidutada lasta tagasilöökidest, mis on äriajamisel paratamatud. Riskiinvesteeringuid tehes, mida Gruusia-laadsesse riiki oma ettevõttega sisenemine kahtlemata on, peab ettevõtja olema arvestanud kõrbemisega, plaan B peab olema tagataskus. Kindlasti ei tasu kõiki mune ühte korvi panna ega kõiki panuseid ühe kaardi peale, eriti kui see üks kaart on kõigi võimaluste maa, seega ka võimaliku ebaõnne maa.
Sellistes riikides edu saavutanud ettevõtjate soovitused on lihtsad: õppige tundma tavasid, suhtuge kohalikesse lugupidamisega, paha poleks osata veidigi keelt. Muidugi on vaja julgust, et selline samm üldse ette võtta.
Näitena neist, kes on riskinud ja nüüd šampust joovad, tuleb kohe meelde üks edukas Eesti projekteerimisfirma, kes ajab äri Mongoolias. Mongoolia on, muide, viimastel aastatel olnud maailma üks kiiremini kasvavaid majandusi. Ettevõtja teadis, kuhu suunduda, aga ka seda, mismoodi kohalikus keskkonnas hakkama saada.
Saa tasapisi rikkaks. Eesti ettevõtjate Äripäeva veergudel vahendatud kogemusi vaadeldes tasub soovitada järgmist: vaadake oma firma võimalused, vajadused ja iseenda pealehakkamine üle. Kui tundub, et ressurssi on, siis on ülimalt õige ettevõtet laiendada, leida uusi turge, miks mitte panustada mõnele uuele tootele.
Mõistlik oleks kaaluda sellist rahateenimise viisi, mis ei tee sind rikkaks kohe praegu või lühikese aja jooksul, vaid näiteks viie aasta pärast. Miks nii aeglaselt? Sest sellisel teenimisviisil on palju suurem tõenäosus reaalsuseks saada. Rahapuud kasvavad siiski vaid muinasjuttudes ja aferistide peades, mitte tegelikus ettevõtlusmaailmas.