• OMX Baltic−0,05%297,13
  • OMX Riga−0,29%917,13
  • OMX Tallinn−0,05%2 033,74
  • OMX Vilnius0,24%1 222,2
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,41%42 807,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,54
  • OMX Baltic−0,05%297,13
  • OMX Riga−0,29%917,13
  • OMX Tallinn−0,05%2 033,74
  • OMX Vilnius0,24%1 222,2
  • S&P 5001,52%6 466,91
  • DOW 301,89%45 631,74
  • Nasdaq 1,88%21 496,54
  • FTSE 1000,13%9 321,4
  • Nikkei 2250,41%42 807,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%94,54
  • 30.09.14, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Apple riskib Euroopas üüratu maksuarvega

Apple võib Euroopast saada tagasiulatuvalt suure maksuarve, kui Euroopa Komisjoni konkurentsiamet peaks tuvastama, et Iirimaa valitsus on firmale teinud konkurentsi moonutavaid maksusoodustusi.
Täna avalikustab Euroopa Komisjon oma põhjendused, miks Apple’i maksukokkulepete suhtes on algatatud ametlik uurimine.
Esimest korda käsitleb komisjon rahvusvaheliste suurkorporatsioonide maksuskeeme lubamatu riigiabi võtmes, mis tähendab seda, et kui rikkumine kinnitust leiab, tuleb abi tagasi maksta.
Apple’i puhul võib summa küündida miljarditesse eurodesse, kirjutas eile Financial Times.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sarnase uurimise käivitas konkurentsivolinik Joaquin Almunia tänavu suvel ka Itaalia autotootja Fiati finantseerimisharu Fiat SpA ja kohvikuketi Starbucks maksustamise üle vastavalt Luksemburgis ja Hollandis.
Iirimaa lappis oma augu ära. Euroopa Komisjoni uurimine on osa laiemast ülemaailmsest suundumusest, kus püütakse vähendada võimalusi maksudest kõrvale hoida, kasutades ära erisusi riikide maksuseadustes.
Markantseimaid näiteid ongi olnud Apple, mis kasutas ära USA ja Iirimaa maksukoodeksite erisusest tekkinud “augu”, mille järgi Apple justkui polnudki kuskil maksuresident. Selle seaduse­augu on Iiri valitsus nüüdseks kinni pannud, ent süüdistusi suurfirmade soodsast erikohtlemisest tuleb Iiri valitsusel pidevalt tõrjuda. Seda on südikalt ka tehtud.
Euroopa Komisjoni luubi all on Apple’i puhul ­Iiri ametivõimudelt aastatel 1991 ja 2007 saadud juhised ja selgitused, kuidas riigi maksuseadused firmale rakenduvad. Uuritakse, kas ametivõimud on tagatoa-kokkulepetes lubanud Apple’il oma maksustatavat tulu väiksemana näidata, saades vastu lubaduse riigis töökohti luua.
Luubi all on nn siirdehinnad, mis võimaldavad ettevõtetel kontserni sees oma kasumit tihti eri riikides asuvate tütarettevõtete vahel ümber jagada. ELi reeglitega vastuolus oleks see siis, kui osale firmadele on antud võimalus määrata kontserni sees hinnad, mis ei vasta vaba turu tingimustele. See oleks käsitletav lubamatu riigiabina.
Apple’i finantsjuht Luca Maestri kordas intervjuus FT-le, et kõik on toimunud seaduse järgi. “Mingit erikokkulepet pole kunagi olnud, kunagi pole olnud midagi sellist, mida saaks pidada riigiabiks,” ütles ta.
Sama on taoliste süüdistuste peale alati väitnud ka Iiri valitsus. Mingit erikohtlemist ei ole, maksusüsteem on läbipaistev ja kõigile ühesugune, on valitsuse vastus.
Nüüd avalikustab komisjon oma põhjendused, andes firmale kuu aega selgituste esitamiseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Järgmine komisjon jätkab uurimist. Euroopa Komisjonil ei ole tegelikult maksuküsimustes palju sõnaõigust – see on riikide pärusmaa ja nõuab otsustamiseks konsensust. Teine asi on käsitleda teemat lubamatu riigiabi võtmes. Siin on komisjonil märkimisväärsed volitused.
Karta pole ka seda, et uurimine lõpetamata jääb, kui vahetub komisjoni koosseis. Joaquin Almunia järel ootab konkurentsivolinikuks kinnitamist Taani endine rahandusminister Margrethe Vestager, kes uurimise lõpuni viib. Konkurentsiküsimustes alustatud uurimised lõpevad alati otsusega.
Kui Apple’i või teiste firmade erikohtlemine peaks kinnitust leidma, võib komisjon nõuda viimase 10 aasta jooksul ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist. Apple’ile võib see tähendada suurt tagantjärele maksuarvet, Iiri valitsusele aga ootamatut maksutulu.
Eile agentuurile Reuters teemat kommenteerinud maksueksperdid olid pigem seda meelt, et Apple’ile tagantjärele hiigelarvet ei esitata. Pigem survestatakse Iirimaad oma maksupraktikat muutma, mis teiste Euroopa riikide arvates “röövib” neilt õigustatud maksutulu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 22 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele