Apple riskib Euroopas üüratu maksuarvega

Euroopa Komisjon avaldab sel nädal esimesed hinnangud suurte rahvusvaheliste korporatsioonide maksuskeemidele Euroopas, mis on neil võimaldanud maksuarvet oluliselt vähendada.Esimest korda käsitleb komisjon teemat lubamatu riigiabi võtmes, mis tähendab seda, et kui rikkumine kinnitust leiab, tuleb taoline abi tagasi maksta.Apple'i puhul võib summa küündida miljarditesse eurodesse, kirjutab täna Financial Times.Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik Joaquin Almunia käivitas ametliku uurimise maksuskeemide üle tänavu juunis, võttes sihikule Apple'i maksurežiimi Iirimaal, Itaalia autotootja Fiati finantseerimisharu Fiat SpA maksustamise Luksemburgis ning kohvikuketi Starbucks maksustamise Hollandis.See on osa laiemast ülemaailmsest suundumusest, kus püütakse vähendada võimalusi maksudest kõrvalehoidmiseks, kasutades ära erisusi riikide maksuseadustes.Markantseim näide on siin olnud Apple, mis kasutas ära USA ja Iirimaa maksukoodeksite erisusest tekkinud "augu", mille järgi Apple justkui polnudki kuskil maksuresident. Selle seaduseaugu on Iiri valitsus tänaseks kinni pannud, ent süüdistusi suurfirmade soodsast erikohtlemisest on Iiri valitsus pidevalt tulnud tõrjuda. Seda on südikalt ka tehtud.Euroopa Komisjoni eel uuris Apple'i maksupraktikat ka USA senat, leidmata midagi seadusevastast, kuid heites valgust agressiivsele maksude optimeerimisele. See tõukas tagant rahvusvahelist koostööd nende võimaluste piiramiseks. Äsja karmistas ka USA oma maksureegleid.Euroopa Komisjoni luubi all on Apple'i puhul Iiri ametivõimudelt aastatel 1991 ja 2007 saadud selgitused, kuidas riigi maksuseadused firmale rakenduvad. Uuritakse, kas ametivõimud on tagatoa-kokkulepetes lubanud Apple'il oma maksustatavat tulu väiksemana näidata, saades vastu lubaduse riigis töökohti luua.Kui tuvastatakse, et selliseid erandeid on tehtud üksikutele firmadele, oleks tegemist lubamatu riigiabiga. Luubi all on nn siirdehinnad, mis võimaldavad ettevõtetel kontserni sees oma kasumit tihti eri riikides asuvate tütarettevõtete vahel ümber jagada. ELi reeglitega vastuolus oleks see siis, kui osadele firmadele on antud võimalus määrata kontserni sees hinnad, mis ei vasta vaba turu tingimustele.Ajalehe Financial Times andmeil on Apple'i maksumäär Iirimaal olnud alla 2%.Eksklusiivses intervjuus lehele ütleb Apple'i finantsjuht Luca Maestri, et kõik on toimunud seaduse järgi. "Mingit erikokkulepet pole kunagi olnud, kunagi pole olnud midagi sellist, mida saaks pidada riigiabiks," ütles ta.Sama on taoliste süüdistuste peale väitnud Iiri valitsus. Mingit erikohtlemist ei ole, maksusüsteem on läbipaistev ja kõigile ühesugune.Nüüd avalikustab komisjon oma uurimise tulemused, mis jätab firmale kuu aega aega selgituste esitamiseks.Tuleb märkida, et Euroopa Komisjonil ei ole tegelikult maksuküsimustes palju sõnaõigust - see on riikide pärusmaa ja nõuab otsustamiseks konsensust. Teine asi on käsitleda teemat lubamatu riigiabi võtmes. Siin on komisjonil märkimisväärsed volitused.Karta pole ka seda, et uurimine õhku jääb, kui vahetub komisjoni koosseis. Joaquin Almunia järel ootab konkurentsivolinikuks kinnitamist Taani endine rahandusminister Margrethe Vestager, kes uurimise lõpuni viib. Konkurentsiküsimustes alustatud uurimised lõpevad alati otsusega.Kui Apple'i või teiste firmade erikohtlemine peaks kinnitust leidma, võib komisjon nõuda viimase 10 aasta jooksul ebaseaduslikult antud riigiabi tagastamist. Apple'ile võib see tähendada suurt tagantjärele maksuarvet, Iiri valitsusele aga ootamatut maksutulu.