Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kilk lööb praamiäris laineid

    Kihnu Veeteedes enamusosaluse omandanud Rein Kilk pürib suursaarte praamioperaatoriks.Foto: Raul Mee

    Pooleteise kuu eest ostis Rein Kilk välja teised osanikud praamifirmast Kihnu Veeteed, ihates pakkuda saarte praamiliinide operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.

    AS Kihnu Veeteed ja Kilgi lähikondsed

    Firmat juhib alates 1. oktoobrist Andres Laasma, endine Reformierakonna Pärnu piirkonna juht ja kunagine Kilgile kuulunud Skorpioni Turvateenuste juht

    Nõukogusse kuuluvad Rein Kilgi poeg Sander Kilk, endised suusatajad Kaspar Kokk ja Kristjan Oolo, Ragnar Loova ja ettevõtte loomisel mentoriks olnud soomlane Göran Erik Holmberg

    Rein Kilgile kuulub nüüd ligi 100% ettevõttest, väike osalus jäi ka Kihnu Veeteede töötajatele ning Holmbergile

    Kilk ostis osalused välja ASilt Kihnurand, OÜ-lt Kentarius ja Priit Hallerilt tänavu septembris

    Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 642 000 eurot ja kasum ligi 120 000 eurot.

    Riigiettevõte Tallinna Sadam peab leidma ülejärgmiseks sügiseks firma, kes opereeriks praamiliiklust Tallinna Sadama ostetavate uute praamidega mandrilt Muhumaale ja Hiiumaale. Seni on esinenud avalikult erinevate pakkumistega vaid praegune praamide omanik ja operaator, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid.
    Suurde praamiärisse tahab sekkuda aga ka ettevõtja ning poliitik Rein Kilk, kellele kuulub 1. oktoobrist ligi sajaprotsendiline enamusosalus seitsmel liinil praamiliiklust korraldavas firmas Kihnu Veeteed. Kilgile kuuluv ja ka varasem Kihnu Veeteede osanik Kalda Vara ostis välja kolm ülejäänud osanikku  –  Kihnurand, Kentarius ja eraisik Priit Haller.  
    Kindel plaan laineid lüüa
    Küsimused oma plaanidest pärast enamusosaluse omandamist praamifirmas suunas Kilk edasi oma endisele tuntud suusatajast väimehele, osalused välja ostnud firma Kalda Vara nõukogu esimehele Kaspar Kokale. Kokk kinnitas Äripäevale, et Kihnu Veeteede eesmärk on pakkuda Hiiumaa ja Muhumaa praamiliinidele operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.
    „Oleme veendunud, et suudame pakkuda operaatorina vähemalt sama head kui mitte paremat teenust. Suurimad võitjad on tegelikult aga kõik, kes praamiliiklust tarbivad ehk reisijad. Seda põhjusel, et avatud ja võrdsetel alustel baseeruv konkurents tõstab päris kindlasti praamiliikluse kvaliteeti,“ sõnas Kokk.
    Kokk selgitas, et Kihnu Veeteede enamusosaluse omandamise peapõhjuseks oli kaasaktsionäride soov äriühingust taanduda ja Kalda Varale tehti seega pakkumine need aktsiaid omandada. „Sisuliseks põhjuseks oli ka see, et Kihnu Veeteede näol säiliks sõltumatu konkurent ja alternatiivne operaator Väinamere Liinidele mandri ja saarte vaheliste praamiliinide opereerimisel,“ lisas ta.
    Toiduahela tipusFoto: Äripäev
    Kilk tõuseb tuhast
    Oma osaluse Kilgile kuuluvale Kalda Varale müünud Kihnuranna üks omanik, riigikogu liige Annely Akkermann ütles, et Kilk soovis panustada rohkem kui teised osanikud, olla praamiliinide korraldamisel aktiivsem. „Tundes seda ettevõtet juba varasemast ajast, näen mina küll, et Kihnu Veeteed võiks olla tõsiseltvõetav konkurent Väinamere Liinidele praamide operaatorina,“ lausus Akkermann.
    Eraisikuna osalust omanud ettevõtja ning Eesti Raudtee endine finantsjuht Priit Haller ei soovinud tehingut kommenteerida, kuna oli enda sõnul väga passiivne aktsionär. Küll aga kulges tehing tema sõnul rahulikult ja üksmeelselt.
    Paari aasta eest mitmed oma ärid, sealhulgas Pere kontserni ja sellele kuulunud õlitehase Weroli, põhja kõrvetanud Kilk jättis Koka vastata ka küsimuse sellest, kas uued tehingud on märk Kilgi mustast august välja tulemisest.
    „Teatavasti tehakse just headel aegadel tihtipeale halbu otsuseid ja ka vastupidi, keerukad ajad nõuavad hoolikalt läbi mõeldud plaani. Kihnu Veeteede äriplaani aluseks polnud ajastuteemaline mõtisklus, vaid konkreetne turuanalüüs,“ vastas Kokk eksäia eest.
    Pani konkurendi kulme kergitama
    Väinamere Liinide omanikfirma Saaremaa Laevakompanii tegevdirektorile Tõnis Rihvkile tuli Kilgi plaan hakata suursaarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldama üllatusena, arvestades selle ettevõtte mastaape ja kogemusi.
    „Väinamere Liinid on 20 aastaga üles ehitanud väga kõrgel tasemel teenuse suursaarte ja mandri vahelistel liinidel opereerimiseks ja usume, et ilma selliste kogemuste ja teadmisteta on samal tasemel teenust väga raske, kui mitte võimatu, pakkuda,“ sõnas Rihvk.

    Võimalikud praamiliikluse korraldajad

    Riigiettevõte Tallinna Sadam võitis saarte ja mandri vahelise praamiliikluse opereerimise konkursi, ostab uued laevad ja peab korraldama konkursi allhankija leidmiseks, kes hakkaks praamiliiklust korraldama

    Oma pakkumise praamide välja panemiseks ja ka praamiliikluse korraldamiseks on teinud senine korraldaja, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid

    Alternatiivselt võiks Tallinna Sadam valida oma praamide liikumist korraldama ka Kihnu Veeteed, mis kuulub oktoobri algusest pea täielikult Rein Kilgile

    Mõlemad firmad on korraldanud seni reisijatevedu mandri ja saarte vahel, Vänamere Liinid nt marsruutidel Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa, Pärnu-Ruhnu, Roomassaare-Ruhnu, Sõru-Triigi; Kihnu Veeteed aga liinidel Pärnu-Kihnu, Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Laaksaare-Piirissaare jt.

    Rihvk märkis, et Kihnu Veeteedel  on küll kompetentsi ja kogemust väikesaarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamisel, kuid suursaarte vahelistel liinidel reisijateveo korraldamise kogemus neil puudub ning seetõttu ei oska ta nende võimekust selles osas kommenteerida.
    Majandusminister Urve Palo ei kommenteerinud Kihnu Veeteede konkurentsi tõsiseltvõetavust praamioperaatoriks saamisel. Küll aga ütles ta, et ei näe muud võimalust kui see, et Tallinna Sadam korraldab operaatori leidmiseks konkursi, et tagada reisijatele parim teenusepakkuja. Palo lisas, et on väga tõenäoline, et hankel osaleb rohkem kui kaks ettevõtet, viidates võimalikele kandidaatidele peale Väinamere Liinide ja Kihnu Veeteede.
    Kõva dotatsiooniga firma
    Kihnu Veeteed opereerib praegu liiklust kuue laevaga seitsmel erineval liinil mandri ning Kihnu, Vormsi, Aegna, Prangli ja Piirissaare vahel. 2013. aastal teenitud 642 000eurose käibe ning ligi 120 000eurose kasumi juures maksid kõik maavalitsused, kus Kihnu Veeteede laevad sõidavad, ettevõttele dotatsioone. Eelmisel aastal doteerisid neli maakonda kokku Kihnu Veeteid 1,48 miljoni euroga. Igal aastal taotleb maavalitsus riigilt dotatsioone uuesti ning jagab selle ise erinevate liinide vahel ära.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.