Mari Mets • 12 november 2014

Kilk lööb praamiäris laineid

Kihnu Veeteedes enamusosaluse omandanud Rein Kilk pürib suursaarte praamioperaatoriks.  Foto: Raul Mee

Pooleteise kuu eest ostis Rein Kilk välja teised osanikud praamifirmast Kihnu Veeteed, ihates pakkuda saarte praamiliinide operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.

AS Kihnu Veeteed ja Kilgi lähikondsed

Firmat juhib alates 1. oktoobrist Andres Laasma, endine Reformierakonna Pärnu piirkonna juht ja kunagine Kilgile kuulunud Skorpioni Turvateenuste juht

Nõukogusse kuuluvad Rein Kilgi poeg Sander Kilk, endised suusatajad Kaspar Kokk ja Kristjan Oolo, Ragnar Loova ja ettevõtte loomisel mentoriks olnud soomlane Göran Erik Holmberg

Rein Kilgile kuulub nüüd ligi 100% ettevõttest, väike osalus jäi ka Kihnu Veeteede töötajatele ning Holmbergile

Kilk ostis osalused välja ASilt Kihnurand, OÜ-lt Kentarius ja Priit Hallerilt tänavu septembris

Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 642 000 eurot ja kasum ligi 120 000 eurot.

Riigiettevõte Tallinna Sadam peab leidma ülejärgmiseks sügiseks firma, kes opereeriks praamiliiklust Tallinna Sadama ostetavate uute praamidega mandrilt Muhumaale ja Hiiumaale. Seni on esinenud avalikult erinevate pakkumistega vaid praegune praamide omanik ja operaator, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid.

Suurde praamiärisse tahab sekkuda aga ka ettevõtja ning poliitik Rein Kilk, kellele kuulub 1. oktoobrist ligi sajaprotsendiline enamusosalus seitsmel liinil praamiliiklust korraldavas firmas Kihnu Veeteed. Kilgile kuuluv ja ka varasem Kihnu Veeteede osanik Kalda Vara ostis välja kolm ülejäänud osanikku  –  Kihnurand, Kentarius ja eraisik Priit Haller.  

Kindel plaan laineid lüüa

Küsimused oma plaanidest pärast enamusosaluse omandamist praamifirmas suunas Kilk edasi oma endisele tuntud suusatajast väimehele, osalused välja ostnud firma Kalda Vara nõukogu esimehele Kaspar Kokale. Kokk kinnitas Äripäevale, et Kihnu Veeteede eesmärk on pakkuda Hiiumaa ja Muhumaa praamiliinidele operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.

„Oleme veendunud, et suudame pakkuda operaatorina vähemalt sama head kui mitte paremat teenust. Suurimad võitjad on tegelikult aga kõik, kes praamiliiklust tarbivad ehk reisijad. Seda põhjusel, et avatud ja võrdsetel alustel baseeruv konkurents tõstab päris kindlasti praamiliikluse kvaliteeti,“ sõnas Kokk.

Kokk selgitas, et Kihnu Veeteede enamusosaluse omandamise peapõhjuseks oli kaasaktsionäride soov äriühingust taanduda ja Kalda Varale tehti seega pakkumine need aktsiaid omandada. „Sisuliseks põhjuseks oli ka see, et Kihnu Veeteede näol säiliks sõltumatu konkurent ja alternatiivne operaator Väinamere Liinidele mandri ja saarte vaheliste praamiliinide opereerimisel,“ lisas ta.

Toiduahela tipus  Foto: Äripäev

Kilk tõuseb tuhast

Oma osaluse Kilgile kuuluvale Kalda Varale müünud Kihnuranna üks omanik, riigikogu liige Annely Akkermann ütles, et Kilk soovis panustada rohkem kui teised osanikud, olla praamiliinide korraldamisel aktiivsem. „Tundes seda ettevõtet juba varasemast ajast, näen mina küll, et Kihnu Veeteed võiks olla tõsiseltvõetav konkurent Väinamere Liinidele praamide operaatorina,“ lausus Akkermann.

Eraisikuna osalust omanud ettevõtja ning Eesti Raudtee endine finantsjuht Priit Haller ei soovinud tehingut kommenteerida, kuna oli enda sõnul väga passiivne aktsionär. Küll aga kulges tehing tema sõnul rahulikult ja üksmeelselt.

Paari aasta eest mitmed oma ärid, sealhulgas Pere kontserni ja sellele kuulunud õlitehase Weroli, põhja kõrvetanud Kilk jättis Koka vastata ka küsimuse sellest, kas uued tehingud on märk Kilgi mustast august välja tulemisest.

„Teatavasti tehakse just headel aegadel tihtipeale halbu otsuseid ja ka vastupidi, keerukad ajad nõuavad hoolikalt läbi mõeldud plaani. Kihnu Veeteede äriplaani aluseks polnud ajastuteemaline mõtisklus, vaid konkreetne turuanalüüs,“ vastas Kokk eksäia eest.

Pani konkurendi kulme kergitama

Väinamere Liinide omanikfirma Saaremaa Laevakompanii tegevdirektorile Tõnis Rihvkile tuli Kilgi plaan hakata suursaarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldama üllatusena, arvestades selle ettevõtte mastaape ja kogemusi.

„Väinamere Liinid on 20 aastaga üles ehitanud väga kõrgel tasemel teenuse suursaarte ja mandri vahelistel liinidel opereerimiseks ja usume, et ilma selliste kogemuste ja teadmisteta on samal tasemel teenust väga raske, kui mitte võimatu, pakkuda,“ sõnas Rihvk.

Võimalikud praamiliikluse korraldajad

Riigiettevõte Tallinna Sadam võitis saarte ja mandri vahelise praamiliikluse opereerimise konkursi, ostab uued laevad ja peab korraldama konkursi allhankija leidmiseks, kes hakkaks praamiliiklust korraldama

Oma pakkumise praamide välja panemiseks ja ka praamiliikluse korraldamiseks on teinud senine korraldaja, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid

Alternatiivselt võiks Tallinna Sadam valida oma praamide liikumist korraldama ka Kihnu Veeteed, mis kuulub oktoobri algusest pea täielikult Rein Kilgile

Mõlemad firmad on korraldanud seni reisijatevedu mandri ja saarte vahel, Vänamere Liinid nt marsruutidel Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa, Pärnu-Ruhnu, Roomassaare-Ruhnu, Sõru-Triigi; Kihnu Veeteed aga liinidel Pärnu-Kihnu, Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Laaksaare-Piirissaare jt.

Rihvk märkis, et Kihnu Veeteedel  on küll kompetentsi ja kogemust väikesaarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamisel, kuid suursaarte vahelistel liinidel reisijateveo korraldamise kogemus neil puudub ning seetõttu ei oska ta nende võimekust selles osas kommenteerida.

Majandusminister Urve Palo ei kommenteerinud Kihnu Veeteede konkurentsi tõsiseltvõetavust praamioperaatoriks saamisel. Küll aga ütles ta, et ei näe muud võimalust kui see, et Tallinna Sadam korraldab operaatori leidmiseks konkursi, et tagada reisijatele parim teenusepakkuja. Palo lisas, et on väga tõenäoline, et hankel osaleb rohkem kui kaks ettevõtet, viidates võimalikele kandidaatidele peale Väinamere Liinide ja Kihnu Veeteede.

Kõva dotatsiooniga firma

Kihnu Veeteed opereerib praegu liiklust kuue laevaga seitsmel erineval liinil mandri ning Kihnu, Vormsi, Aegna, Prangli ja Piirissaare vahel. 2013. aastal teenitud 642 000eurose käibe ning ligi 120 000eurose kasumi juures maksid kõik maavalitsused, kus Kihnu Veeteede laevad sõidavad, ettevõttele dotatsioone. Eelmisel aastal doteerisid neli maakonda kokku Kihnu Veeteid 1,48 miljoni euroga. Igal aastal taotleb maavalitsus riigilt dotatsioone uuesti ning jagab selle ise erinevate liinide vahel ära.

Hetkel kuum