Jäta menüü vahele
Artikkel
- Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kilk lööb praamiäris laineid
Kihnu Veeteedes enamusosaluse omandanud Rein Kilk pürib suursaarte praamioperaatoriks.Foto: Raul MeePooleteise kuu eest ostis Rein Kilk välja teised osanikud praamifirmast Kihnu Veeteed, ihates pakkuda saarte praamiliinide operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.
AS Kihnu Veeteed ja Kilgi lähikondsed
Firmat juhib alates 1. oktoobrist Andres Laasma, endine Reformierakonna Pärnu piirkonna juht ja kunagine Kilgile kuulunud Skorpioni Turvateenuste juht
Nõukogusse kuuluvad Rein Kilgi poeg Sander Kilk, endised suusatajad Kaspar Kokk ja Kristjan Oolo, Ragnar Loova ja ettevõtte loomisel mentoriks olnud soomlane Göran Erik Holmberg
Rein Kilgile kuulub nüüd ligi 100% ettevõttest, väike osalus jäi ka Kihnu Veeteede töötajatele ning Holmbergile
Kilk ostis osalused välja ASilt Kihnurand, OÜ-lt Kentarius ja Priit Hallerilt tänavu septembris
Ettevõtte käive oli eelmisel aastal 642 000 eurot ja kasum ligi 120 000 eurot.
Riigiettevõte Tallinna Sadam peab leidma ülejärgmiseks sügiseks firma, kes opereeriks praamiliiklust Tallinna Sadama ostetavate uute praamidega mandrilt Muhumaale ja Hiiumaale. Seni on esinenud avalikult erinevate pakkumistega vaid praegune praamide omanik ja operaator, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid.Suurde praamiärisse tahab sekkuda aga ka ettevõtja ning poliitik Rein Kilk, kellele kuulub 1. oktoobrist ligi sajaprotsendiline enamusosalus seitsmel liinil praamiliiklust korraldavas firmas Kihnu Veeteed. Kilgile kuuluv ja ka varasem Kihnu Veeteede osanik Kalda Vara ostis välja kolm ülejäänud osanikku – Kihnurand, Kentarius ja eraisik Priit Haller.Kindel plaan laineid lüüaKüsimused oma plaanidest pärast enamusosaluse omandamist praamifirmas suunas Kilk edasi oma endisele tuntud suusatajast väimehele, osalused välja ostnud firma Kalda Vara nõukogu esimehele Kaspar Kokale. Kokk kinnitas Äripäevale, et Kihnu Veeteede eesmärk on pakkuda Hiiumaa ja Muhumaa praamiliinidele operaatori valimisel konkurentsi Väinamere Liinidele.„Oleme veendunud, et suudame pakkuda operaatorina vähemalt sama head kui mitte paremat teenust. Suurimad võitjad on tegelikult aga kõik, kes praamiliiklust tarbivad ehk reisijad. Seda põhjusel, et avatud ja võrdsetel alustel baseeruv konkurents tõstab päris kindlasti praamiliikluse kvaliteeti,“ sõnas Kokk.Kokk selgitas, et Kihnu Veeteede enamusosaluse omandamise peapõhjuseks oli kaasaktsionäride soov äriühingust taanduda ja Kalda Varale tehti seega pakkumine need aktsiaid omandada. „Sisuliseks põhjuseks oli ka see, et Kihnu Veeteede näol säiliks sõltumatu konkurent ja alternatiivne operaator Väinamere Liinidele mandri ja saarte vaheliste praamiliinide opereerimisel,“ lisas ta.Toiduahela tipusFoto: ÄripäevKilk tõuseb tuhastOma osaluse Kilgile kuuluvale Kalda Varale müünud Kihnuranna üks omanik, riigikogu liige Annely Akkermann ütles, et Kilk soovis panustada rohkem kui teised osanikud, olla praamiliinide korraldamisel aktiivsem. „Tundes seda ettevõtet juba varasemast ajast, näen mina küll, et Kihnu Veeteed võiks olla tõsiseltvõetav konkurent Väinamere Liinidele praamide operaatorina,“ lausus Akkermann.Eraisikuna osalust omanud ettevõtja ning Eesti Raudtee endine finantsjuht Priit Haller ei soovinud tehingut kommenteerida, kuna oli enda sõnul väga passiivne aktsionär. Küll aga kulges tehing tema sõnul rahulikult ja üksmeelselt.Paari aasta eest mitmed oma ärid, sealhulgas Pere kontserni ja sellele kuulunud õlitehase Weroli, põhja kõrvetanud Kilk jättis Koka vastata ka küsimuse sellest, kas uued tehingud on märk Kilgi mustast august välja tulemisest.„Teatavasti tehakse just headel aegadel tihtipeale halbu otsuseid ja ka vastupidi, keerukad ajad nõuavad hoolikalt läbi mõeldud plaani. Kihnu Veeteede äriplaani aluseks polnud ajastuteemaline mõtisklus, vaid konkreetne turuanalüüs,“ vastas Kokk eksäia eest.Pani konkurendi kulme kergitamaVäinamere Liinide omanikfirma Saaremaa Laevakompanii tegevdirektorile Tõnis Rihvkile tuli Kilgi plaan hakata suursaarte ja mandri vahelist praamiliiklust korraldama üllatusena, arvestades selle ettevõtte mastaape ja kogemusi.„Väinamere Liinid on 20 aastaga üles ehitanud väga kõrgel tasemel teenuse suursaarte ja mandri vahelistel liinidel opereerimiseks ja usume, et ilma selliste kogemuste ja teadmisteta on samal tasemel teenust väga raske, kui mitte võimatu, pakkuda,“ sõnas Rihvk.Võimalikud praamiliikluse korraldajad
Riigiettevõte Tallinna Sadam võitis saarte ja mandri vahelise praamiliikluse opereerimise konkursi, ostab uued laevad ja peab korraldama konkursi allhankija leidmiseks, kes hakkaks praamiliiklust korraldama
Oma pakkumise praamide välja panemiseks ja ka praamiliikluse korraldamiseks on teinud senine korraldaja, Vjatšeslav Leedole kuuluv Väinamere Liinid
Alternatiivselt võiks Tallinna Sadam valida oma praamide liikumist korraldama ka Kihnu Veeteed, mis kuulub oktoobri algusest pea täielikult Rein Kilgile
Mõlemad firmad on korraldanud seni reisijatevedu mandri ja saarte vahel, Vänamere Liinid nt marsruutidel Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa, Pärnu-Ruhnu, Roomassaare-Ruhnu, Sõru-Triigi; Kihnu Veeteed aga liinidel Pärnu-Kihnu, Munalaid-Kihnu, Munalaid-Manilaid, Laaksaare-Piirissaare jt.
Rihvk märkis, et Kihnu Veeteedel on küll kompetentsi ja kogemust väikesaarte ja mandri vahelise laevaliikluse korraldamisel, kuid suursaarte vahelistel liinidel reisijateveo korraldamise kogemus neil puudub ning seetõttu ei oska ta nende võimekust selles osas kommenteerida.Majandusminister Urve Palo ei kommenteerinud Kihnu Veeteede konkurentsi tõsiseltvõetavust praamioperaatoriks saamisel. Küll aga ütles ta, et ei näe muud võimalust kui see, et Tallinna Sadam korraldab operaatori leidmiseks konkursi, et tagada reisijatele parim teenusepakkuja. Palo lisas, et on väga tõenäoline, et hankel osaleb rohkem kui kaks ettevõtet, viidates võimalikele kandidaatidele peale Väinamere Liinide ja Kihnu Veeteede.Kõva dotatsiooniga firmaKihnu Veeteed opereerib praegu liiklust kuue laevaga seitsmel erineval liinil mandri ning Kihnu, Vormsi, Aegna, Prangli ja Piirissaare vahel. 2013. aastal teenitud 642 000eurose käibe ning ligi 120 000eurose kasumi juures maksid kõik maavalitsused, kus Kihnu Veeteede laevad sõidavad, ettevõttele dotatsioone. Eelmisel aastal doteerisid neli maakonda kokku Kihnu Veeteid 1,48 miljoni euroga. Igal aastal taotleb maavalitsus riigilt dotatsioone uuesti ning jagab selle ise erinevate liinide vahel ära.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Koit Brinkmann
- Katariina Krjutškova
Lauri Läänemets: tööandjad, miks pärast kokkulepet rusikas taskus käia
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Kokkuleppest tõsta alampalk euroopalikule tasemele peaksid tööandjad rääkima uhkusega, mitte kui valitsuse pealesunnitud kannatusest, kirjutab SDE esimees, siseminiser Lauri Läänemets.
Rait Kondor: Reformierakond meenutagu oma ideelist alustala
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui ettevõtjad näevad, et nende küsitud hinnaga on piisavalt ostjaid, siis nad ei pea hinda langetama hakkama, kui konkurentsiolukord seda ei tingi, kirjutab INVL Eesti investeerimisstrateeg Rait Kondor vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Algajad investorid meenutavad: hakka lihtsalt pihta
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimiskogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Börsile on viimaste aastate jooksul tulvanud tuhandeid investoreid ning alustades on nad võtnud kuulda praktilisi nõuandeid investeerimiskogukonna tuntuimatelt esindajatelt. Nüüdseks on nad saanud investorielu juba mõnda aega maitsta ja üle elanud nii oma esimesed õppetunnid kui saanud tunda ka eduelamusi.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Uuring: onupojapoliitikat küll märgatakse, ent vilet puhuda ei söandata
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Värske Eesti ja Põhjamaade ärieetika uuringu tulemused näitavad, et ebaeetilist käitumist on meilgi hakatud rohkem märkama ja sellesse ka sekkuma, ent vihjet anda ikkagi kardetakse, kirjutavad Merle Ojasoo ja Anne Reino ühingust Korruptsioonivaba Eesti.
Raadiohitid: ehitusturu langus ja tööriistad finantsvabaduseks
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Lõppeva nädala kuulamiste edetabelisse jõudsid saated, mis rääkisid ehitusturu langusest, päikesepaneelidesse investeerimisest, Hiina mõjuvõimust Euroopas, investeerimise tööriistadest ja Euroopasse teel olevast võlakriisist.
Raadiohommikus: kriisid-kriisid-kriisid naftaturul, Põhjamaade majanduses ja arenenud maailma demograafias
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
Äripäeva raadiohommikus vaatame otsa nädalavahetusel toimunud naftakartell OPEC+ kohtumisele – kes ja kui palju sel aastal musta kulda maa seest välja võtab? Samuti püüame aru saada, mis toimub Soome ja Rootsi majanduses. Ning vaatleme ka globaalset demograafiat – mida see meile järgnevatel kümnenditel ennustab?
USA finantsist: ei tea, mida te sööte, aga Eesti suudab genereerida väikeseid Steve Jobse
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Ameerika finantsist ja raamatute autor James Breiding uurib väikeriikide edu saladust. Kui ta avastas, et riigi suuruse ja selle SKT vahel elaniku kohta ei ole korrelatsiooni, hakkas Breiding uurima, mis võimaldab väikestel riikidel edu saavutada.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi