Teisipäeval jõudis avalikkuse ette uus hulk infot firmade salajastest soodsatest maksulepingutest Luksemburgi maksuametiga, mis on võimaldanud firmadel oluliselt maksukohustust vähendada.
Uus leke lisab nimistusse veel 35 firmat, nimetades ka Skype'i ja Disneyt.
Luksemburgi maksukokkulepete üle puhkes skandaal, kui ligi 28 000 dokumendi lekkimine konsultatsioonifirmast PwC tõi avalikkuse ette, kuidas rahvusvahelised suurfirmad Pepsist Ikeani tänu soodsatele maksulepetele minimaalselt makse maksavad.
Leke pani löögi alla novembri alguses ametisse asunud Euroopa Komisjoni uue juhi Jean-Claude Junckeri, kes Luksemburgi kauaaegse rahandus- ja peaministrina ei saanud taolisest maksumudelist sugugi teadmatuses olla. Mõnedel firmadel võimaldas see maksumäära vaid 1%-le tuua.
See tekitas paksu pahameelt ajal, mil finantskriisi ajal on tavakodanike maksukoorem järjest kasvanud ning süüdistusi silmakirjalikkuses, kui Juncker nüüd komisjoni presidendina solidaarsusest räägib. Eurovastased Euroopa Parlamendis eesotsas Briti Iseseisvuspartei juhi Nigel Farage'iga ja Prantsusmaa Rahvusrinde juhi Marine Le Peniga nõudsid Junckeri tagasiastumist ja korraldasid Euroopa Parlamendis umbusaldushääletuse. Suuremat toetust see ei leidnud.
Juncker eitas süüdistusi, et oli Luksemburgi maksusüsteemi arhitekt. Samas kirjutab Financial Times, et peaministrina kiitis ta Luksemburgi maksuseadusi, mis on põhjuseks, miks Skype just Luksemburgi oma asukohaks on valinud. Põhjuseks on riigi soodne fiskaalkeskkond, tsiteerib leht.
Microsoft, mis viis Skype'i ülevõtmise lõpule 2011. aastal, kommenteeris teemat, teatades, et järgib hoolega seadusi ja reegleid, mis tegevuskoha riigis kehtivad.
Skandaali laiem tagajärg võib olla surve kasv maksude harmoniseerimisele Euroopa Liidus. Juncker on enese õigustamiseks öelnud, et selline skandaal on võimalik selle tõttu, et riikide maksudes on erisused, mida saab üksteise vastu välja mängida.
Lisaks kontrollib Euroopa Komisjoni konkurentsivolinik praegu mitme suurfirma maksukokkuleppeid Luksemburgi ja Hollandi maksuametitega sellest aspektist, kas tegemist ei ole mitte keelatud riigiabiga.