• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankroti äärel Ukraina loodab lääne toele

    Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Ukraina peaminister Arseni JatsenjukFoto: EPA

    Täna alustas Ukrainas uut visiiti Rahvusvahelise Valuutafondi missioon, et hinnata reformide seisu ja otsustada järgmine väljamakse IMFi 17 mld euro suurusest abipaketist.

    Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk on aga mitme valitsusliikmega visiidil Saksamaal, kus eesmärgiks samuti välismaiste kreeditoride veenmine täiendava toetuse saamiseks.
    „Ootame kreeditoridelt meie reformiplaanide heakskiitu,“ ütles Ukraina rahandusminister Natalie Jaresko, kes Jatsenjukki Saksamaa visiidil saadab. Ukraina on lahendamiseks ette võtnud sügavalt juurdunud probleemid korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmisega ning toppama jäänud erastamisprotsessiga, ütles ta agentuuri Bloomberg vahendusel. 
    IMF hindas läinud aasta lõpul, et lisaks olemasolevale abipaketile vajab Ukraina välisabi veel vähemalt 15 miljardi dollari ulatuses.
    „Oleme tõepoolest kriitilises rahalises seisus,“ möönis Jaresko. Lisaabi võimaldaks vältida võlgade restruktureerimise. „Praegu me seda võimalust ei kaalu,“ ütles Jeresko.
    Ukraina 2017. aastal tagasimaksmisele kuuluva dollarivõlakirja tootlus oli täna agentuuri Bloomberg andmeil 34,75%. Ukraina grivna, mis mullu odavnes dollari suhtes 48%, kauples täna 15,85 grivna tasemel.
    Saksamaa kantsleri Angela Merkeli valitsus nõustus eile andma Ukrainale 20 aastaks 500 miljoni euro suuruse laenugarantii, mille abil Ukraina plaanib eelkõige taastada riigi idaosas sõjast kannatada saanud infrastruktuuri.
    Jaresko sõnul loodab Ukraina ka kahepoolsetele laenudele Maailmapangast ning riikidest nagu USA, Jaapan ja Kanada. Mullu sai Ukraina Maailmapangast 1,3 miljardit dollarit ning USAlt laenugarantiidena miljard dollarit. IMFilt ootab Ukraina 5 miljard dollari suurust väljamakset. Mullu saadi abipaketist kokku 4,6 miljardit dollarit.
    Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncer ütles läinud kuul, et ELil on raske eeloleval kahel aastal Ukrainat enama kui kahe miljardi dollariga toetada. Täna teatas komisjon valmisolekust toetada Ukrainat 1,8 miljardi euroga, millele liikmesriigid peavad alles oma heakskiidu andma. Mullu sai Ukraina Euroopa Liidult makro-finantsabi raames 1,4 miljardit eurot. 
    Ungari päritolu miljardär ja filantroop George Soros ärgitab lääneriike Ukraina toetuseks kokku panema 50 miljardi dollari suurust abipaketti, et Ukraina majandus jalule aidata. See oleks parim kaitse järjest agressiivsemaks muutuva Venemaa ekspansionismi vastu.
    Ajakirjas New York Review of Books avaldatud artiklis visandab Soros ka selle, kust see raha tuleks. Soros viitab, et 47,5 miljardit dollarit on ELi abifondis, millest on aidatud Ungarit ja Rumeeniat, 15,8 miljardit dollarit on kasutamata euroala stabiilsusmehhanismis, millest toetati Iirimaad ja Portugali. Seda raha oleks võimalik reegleid muutes käiku lasta, leiab Soros, kelle sõnul ei ole Euroopas veel aru saadud, et tegelikult ründab Venemaa president Vladimir Putin ka Euroopa Liitu. Ukrainat abistades kaitseb Euroopa Liit tegelikult iseennast. Lisaraha võiks Ukraina abistamiseks Sorose sõnul panustada EIB, Maailmapank, EBRD ning IMF. Soros soovitab ka Ukraina võlgade vabatahtlikku restruktureerimist, mis „vabastaks“ veel ca 4 miljardit dollarit. Venemaa vastaseid sanktsioone tuleb Sorose hinnangul aga pikendada.
    Ukraina keskpanga valuutareservid on valuutakursi kaitsmisest kahanenud vaid 10 miljardile dollarile mõne kuu taguselt 20 miljardilt. Järgmise kolme aasta jooksul tuleb Ukrainal võlgu tagasi maksta vähemalt 8 miljardi dollari ulatuses.
    Ajakiri The Economist kirjutas, et mullu kahanes Ukraina SKP hinnanguliselt ligi kümnendiku võrra, inflatsioon kiirenes pea 25%le. Reitinguagentuuri Moodys 22. detsembril avaldatud prognoosi järgi kahaneb Ukraina SKP tänavu veel 6%. Võlakirjaintressid prognoosivad maksejõuetust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Autojuhtide puudus sundis Briti valitsust järele andma
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia peaks varsti teatama ajutistest viisadest autovedajatele, et vähendada suurt tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Tuntud ärimehe vana vimm päädis Eesti kohtute aastaid kestva kurnamisega
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.
Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.