RM: Liviko oma hädades ise süüdi

„Valitsuse alkoholipoliitika on pöördunud otseselt Eesti tootjate konkurentsivõime kahjustamisele – sagedane, suur ja raskesti prognoositav alkoholiaktsiisi tõstmine on saanud töötajate koondamise ja osalisele tööajale ülemineku näol esimesed tõsisemad tagajärjed. Eesti rahvusliku alkoholitööstuse järjekindlad hävitamise katsed ei vähenda paraku absoluutalkoholi tarbimist, vaid jagavad lihtsalt turgu ümber kange alkoholi tootjatelt lahja alkoholi tootjatele ja kodumaiselt kapitalilt väliskapitalile,“ ütles Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi.

Miks alkoholiaktsiis tõuseb?

Uusküla selgitas, et alkoholiaktsiisi eesmärk on lisaks riigieelarve tulu saamisele suunata inimeste käitumist, täpsemalt vähendada alkoholi tarbimist ja alkoholi liigtarbimisest tekkivaid tervise- ja muid kahjusid. "Üldiselt ei tohi ei alkohol ega tubakas muutuda kasvavate palkade tõttu kättesaadavamaks. Reaalpalk ehk palga ostujõud on Eestis kasvanud 2011. aastast alates ja seetõttu on alkoholiaktsiisi tõus alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks põhjendatud, selgitas Uusküla.

Uusküla ütles, et ettevõtete huvi alkohoolseid jooke rohkem toota ja müüa ning tarbijate soov nende eest vähem maksta ei kaalu üles alkoholi tarbimisest tulenevat tervisekahju või alkoholiga seotud surmajuhtumeid. "Õigus tervise kaitsele on põhiseaduslik väärtus, alkohol ei ole esmatarbekaup," lausus ta.

Suurem kontroll Soome piiril

Uusküla märkis, et alkohoolsete jookide tootmismahtude ajutine vähenemine aasta alguses on ootuspärane ja kui müüjate aasta lõpus soetatud varud ammenduvad, siis tootmismahud ka taastuvad.

Praegu mõjutab jookide müüki ka tõhustatud kontroll Soome piiril reisijate riiki toodud alkohoolsete jookide üle. "Soome toll on hakanud kontrollima lubatud kogustest kinnipidamist ja piirangut järjekindlamalt jõustama. See on kindlasti vähendanud alkohoolsete jookide müüki Soomest pärit turistidele Tallinnas," ütles Uusküla.

Uusküla ütles, et alkoholiaktsiisi tõusust anti ettevõtjatele teada kevadel pärast uue valitsuse moodustamist. Üldine põhimõte on see, et maksumuudatustest tuleb teatada vähemalt kuus kuud ette. Sellest reeglist on valitsus kinni pidanud.