• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lauri: ei emiteeri!

    Minister Maris Lauri peab seda, et riik ise võlakirju emiteeriks, halvaks mõtteks.Foto: Eiko Kink

    Rahandusminister Maris Lauri ei poolda, et riik võlakirju emiteeriks. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul peaks selleks olema suur idee.

    Eesti Panga mõtteid hakata riigiettevõtete võlakirju ostma, rahandusminister Maris Lauri kommenteerida ei tahtnud, küll aga ei poolda, et riik ise võiks võlakirju emiteerida.
    “Emiteerida võlakirju lihtsalt sellepärast, et neid emiteerida, ei kõlba kusagile,” oli Lauri kriitiline ja lisas, et kindlasti ei tohiks võlakirjade emiteerimisel jooksvate kulutuste eest maksta. “Võlakirjade emiteerimine on laenu võtmine. Seda tuleb teha väga konkreetsetel pikaajalistel põhjustel, mitte lühiajalistel.”
    Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõstatas küsimuse, miks peaks riik praegu ise võlakirju emiteerides raha küsima, kui ta saaks pankadest laenates seda tunduvamalt odavamalt.
    “Eesti saaks pikaajalist väga soodsat laenu. See on minevikujutu ajamine. Aastatel 2000–2002 oli juttu, et võiksime Maailmapangast laenu võtta, teha võlakirjaemissiooni ja ehitada valmis Tallinna-Tartu maantee. Kui oleksime seda teinud, lahendanuks see palju regionaalseid probleeme – inimesed poleks Eestist ära kolinud,” rääkis ta. “Kindlasti ei tohiks emiteerida võlakirju, et katta haigekassa puudujääki. Jooksvaid kulutusi ei tohi sellega katta.”
    Kui me ei taha, et Eesti mujale lahkuvatest inimestest muudkui tühjeneks, võiks taas võlakirjadele mõelda. “Kui veidigi prooviksime päästa, et inimesed ei koliks ainult Tallinna või Eestist välja, siis võime küsida, kas juhul, kui teeksime korraliku ühenduse Tallinnast Tartusse ja ehitaks maantee lõpuni, jääks mõni inimene näiteks Paidesse elama?” lisas Varblane. “Kui riik ütleks, et ehitame Tallinna-Tartu-Võru või Valga maantee, siis oleks sel mõtet.”
    Seejärel tuleks vaadata, kumb on riigile odavam: kas võlakirjade emiteerimine või laenu võtmine. Kui seda on võlakirjade emiteerimine, näitaks Varblane rohelist tuld. Praegu on soodsam laenu võtmine.
    “Mulle tundub, et on kadunud algne põhimõte, milleks Euroopa Keskpank tehti: ta ei tohtinud valitsustele laenu anda,” märkis Varblane.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Villu Teearu: eelmise sajandi suhtumisega bossid jäävad talentidest ilma
Juhi võimust on saanud olulisemaks inimeste võimestamine ehk vastutuse ja vabaduse andmine oma töötegude üle ise otsustada, kirjutab Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht Villu Teearu.
Juhi võimust on saanud olulisemaks inimeste võimestamine ehk vastutuse ja vabaduse andmine oma töötegude üle ise otsustada, kirjutab Elisa süsteemiarenduse valdkonna juht Villu Teearu.
Uuest nädalast saab märkida Läti tanklaketi Virši aktsiaid
Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) kinnitas Läti tanklaketi ja alternatiivkütuseid pakkuva Virši aktsiate esmase avaliku pakkumise prospekti.
Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) kinnitas Läti tanklaketi ja alternatiivkütuseid pakkuva Virši aktsiate esmase avaliku pakkumise prospekti.
Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
Narvas murtakse tõenäoliselt Keskerakonna 20 aasta pikkune võim
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.
Vahetult enne valimisi tekkinud tüli Narva linna aastakümneid valitsenud Keskerakonna ja Katri Raiki vahel sai esimesele saatuslikuks, linnas võtab tõenäoliselt ohjad üle Raiki ja Eesti 200 koalitsioon.