• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tederi Ukraina firmast on töötajaid sõtta läinud

    Vasakult: Arricano Real Estate juhatuse liige Raul Parusk, Arricano operatsioonide- ja hooldusjuht Jaanus Saarlaid ja ettevõtte omanik Hillar Teder.Foto: Raul Mee

    "Kiievis on vaikne ja sõjaseisukord ei paista seal väga palju välja, kuid samas on ka meie ettevõtetest läinud töötajaid sõtta," ütles Hillar Tederile kuuluva Ukrainas tegutseva Arricano juhatuse liige Raul Parusk.

    Suurettevõtja Hillar Tederile kuuluva ettevõtte Arricano juhatuse liige Raul Parusk andis veebruari lõpul kaubandus-tööstuskoja korraldatud Ukraina-Eesti ärifoorumil ülevaate sellest, kuidas nende ettevõttel on Ukrainas läinud ja millega nad on pidanud silmitsi seisma.
    Arricanol on Ukrainas kuus kaubanduskeskust ja nad on teinud sinna Eesti ettevõtetest suurima investeeringu.
    "On negatiivseid ja positiivseid uudiseid. Kiievis on vaikne ja sõjaseisukord ei paista seal väga palju välja," ütles Parusk. Samas on ka tema ettevõtetest läinud töötajaid sõtta. Finantskriis on väga suur, grivna kurss on kukkunud kolm korda, seega on inimeste elatustase järsult langenud. Samas oli ta positiivne ja arvas, et väga palju halvemaks ei saa enam minna, põhi on suhteliselt käes.Ka Paruski arvates on vaja tugevaid reforme ja sõda ei ole nende mittetegemiseks hetkel takistuseks, neid peab lihtsalt tegema.
    Bürokraatiat on tema sõnul palju: võrreldes näiteks Eestiga peavad sealsed finantsosakonnad aruandlusega tegelema kolm korda rohkem ehk sama töö tegemiseks on vaja kolm korda rohkem inimesi. "Vähendada on vaja neid tegevusi, mille abil saavad ametnikud meelehead küsida," märkis Parusk. Tahe olukorda muuta on tema arvates poliitikutel väga suur: "Majandusminister soovib lähiajal muuta 174 regulatsiooni, on selgelt näha, et võimuorganid soovivad majanduskeskkonda muuta."Milliste sektorite ettevõtetel oleks seal turgu? Paruski arvates kindlasti IT-sektoril, lisaks aga kaubandusel ning ka sealne masinatööstus on väga võimeline allhangeteks. Ukraina inimesed oskavad hästi tööd teha, rõhutas ta, kuid lisas, et Eesti ettevõtja peab meeles pidama, et Ukraina juhtimiskultuur on üsna erinev Eesti omast – juhtida ning kontrollida tuleb oluliselt rohkem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hinna müütidega lehvitavad poliitikud ähvardavad meie kõigi tuleviku tuksi keerata
Kütuse maailmaturuhindade kõikumist ei saa tasandada rohepoliitika väljalülitamisega ja elektri hinna tõusu toel müütidega lehvitavaid poliitikuid kuulama jäädes teeme karuteene ainult iseendale, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Kütuse maailmaturuhindade kõikumist ei saa tasandada rohepoliitika väljalülitamisega ja elektri hinna tõusu toel müütidega lehvitavaid poliitikuid kuulama jäädes teeme karuteene ainult iseendale, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Kes märkisid kõige aktiivsemalt Tallinki aktsiaid? Norra naftafond taastas osaluse
Tallinki uute aktsiate märkimisel osalesid nii tuntud ettevõtjad, Tallinki suurimad omanikud kui ka pankade pensionifondid. Oma osaluse on viimase kuu ajaga taastanud ka Norra naftafond.
Tallinki uute aktsiate märkimisel osalesid nii tuntud ettevõtjad, Tallinki suurimad omanikud kui ka pankade pensionifondid. Oma osaluse on viimase kuu ajaga taastanud ka Norra naftafond.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Idufirma müüs 10 miljoni eest linnumaju, mida veel olemas ei ole Uus lugu sarjast "Suured väikesed"!
Sloveenia idufirma Birdbuddy on turule toonud 150 eurot maksva linnumaja, mis pildistab lähivaates üles sulelised külalised, määrab nende liigi ja postitab seejärel omaniku Facebooki seinale kadestamisväärse loodusfotode galerii.
Sloveenia idufirma Birdbuddy on turule toonud 150 eurot maksva linnumaja, mis pildistab lähivaates üles sulelised külalised, määrab nende liigi ja postitab seejärel omaniku Facebooki seinale kadestamisväärse loodusfotode galerii.