Sirje Rank • 5. märts 2015 kell 8:42

Sisserände riigid tahavad valida

Suurbritannia iseseisvuspartei juht Nigel Farage avalikustas eile Londonis partei sisserände­poliitika – madala kvalifikatsiooniga idaeuroopased ei ole oodatud.   Foto: Reuters/Scanpix

Suurest sisserändest on saanud sakslaste suurim mure ning brittide olulisim teema maikuus toimuvatel parlamendivalimistel.

Eile avalikustas Suurbritannia Iseseisvuspartei (UKIP) oma nägemuse, kuidas tulijate tulv kontrolli alla saada. Päev varem lükkas Saksamaal sisserände debatile hagu alla valitsuskoalitsiooni väiksema partei sotsiaaldemokraatide (SPD) ettepanek, kuidas Saksamaale eelkõige oskustöölisi meelitada.

Mõlemad riigid on OECD andmeil Euroopa peamised väljarände sihtriigid, kus uute tulijate arv lööb rekordeid.

Suurbritannia statistikaameti andmetel oli netosisseränne mullu septembris lõppenud vaatlusaastal 298 000 inimest.

See on vesi UKIPi juhi Nigel Farage'i veskile, kelle sõnul võtavad ELi laienemise järel riiki tulvanud idaeurooplased brittidelt töö ja löövad palgad alla.

Farage tahab taastada “normaalse” sisserände, kontrolli puudumine on tema sõnul vastutustundetu hullumeelsus. Selleks tuleb EList välja astuda.

Eile loobus Farage siiski kvootide seadmisest – varem on ta ülempiirina nimetatud 20 000–50 000 inimest aastas. Konkreetsetest numbritest loobumist põhjendas ta sellega, et inimesed ei usu enam niisuguseid lubadusi. 2010. aastal peaministriks saades lubas David Cameron aastase sisserände kärpida allapoole 100 000 piiri.

Londonis eile UKIPi immigratsiooni­poliitika platvormi tutvustades ütles Farage, et kutseoskusteta isikute sisseränne tuleb viieks aastaks peatada ning luua süsteem, mis valib välja vajalike oskustega inimesed. Farage soovitab Austraalia eeskujul kujundatud punktisüsteemi. Kes sõelale jäävad, saaksid viieks aastaks elamis- ja tööloa, mille järel oleks võimalus taotleda Suurbritannias alalist elamisluba.

Iirimaa peaminister Enda Kenny lükkas sel nädalal käima kampaania Global Irish, mis kutsub majanduskriisi eest riigist lahkunud iirlasi koju tagasi. “Me tahame, et inimesed saaksid tagasi tulla,” ütles Kenny. “Me vajame neid inimesi ja ootame neid.”

Valitsuse programm kujutab endast erisuguseid tugiteenuseid ja teavitust spetsiaalsete veebilehtede vahendusel, et kodumaale naasmist hõlbustada, kirjutas eile Financial Times. Naasjatele kaalutakse muu hulgas ka maksusoodustuste andmise võimalust.

Corki ülikooli 2013. aastal tehtud uuring näitas, et Iirimaalt oli väljaränne olnud elanike arvu kohta suurem kui teistest euroala kriisist enim kannatanud riikidest. Paljud lahkujad olid kõrgharidusega valdavalt IT ja meditsiini alalt, mis on oskused, millele on ka mujal maailmas hõlbus rakendust leida.

Saksamaale Kanada punktisüsteem?

Uut hoogu sai sisserände debatt sel nädalal ka Saksamaal, kus samuti käärib rahva rahulolematus. See väljendub islamivastase liikumise Pegida meeleavaldustes ning algselt euro­vastasena alustanud, kuid ka sisserände teema pardale võtnud partei AfG (­Alternatiiv Saksamaa jaoks) tasapisi kasvanud populaarsuses. Arvamusküsitluste järgi võib AfG 2017. aastal Saksamaa parlamenti jõuda. Liidumaade parlamentides on esimesed kohad käes.

Saksamaa tööstuses süveneb samal ajal tööjõu puudus. Jaanuaris oli töötuse määr Saksamaal Eurostati andmeil 4,7%, madalaim kogu ELis. Painet lisab elanikkonna kiire vananemine. Suurim puudus töötajatest on insenerialadel, tootmises ja tervishoius.

SPD ettepanek sisserände reguleerimiseks puudutab pigem tulijaid väljastpoolt Euroopa Liitu, kuna majandusolude paranedes võib sisseränne teistest liikmesriikidest raugeda. Eeskujuks on võetud Kanada punkti­süsteem, kus sisserändeloa taotlejad saavad punkte sõltuvalt keeleoskusest ja (kutse)haridusest. Tööluba väljastataks esialgu kolmeks aastaks ning palga puhul kehtiks tingimus, et see ei või olla madalam Saksa­maa vastavas sektoris või piirkonnas kokku lepitud palgatasemest.

Saksamaal praegu kehtivale sisserände süsteemile heidetakse ette, et see seab väljastpoolt ELi tulijaile liiga palju tõkkeid, nõudes muu hulgas sisuliselt olemasoleva väljaõppe ülekordamist Saksamaal.

Uue seadusega tahavad sotsiaaldemokraadid rõhutada sisserände tähtsust Saksa­maa majanduse jaoks.

“Lähemal 10 aastal kaotame demograafiliste trendide tõttu kuni 6,7 miljonit tööealist inimest,” rõhutab SPD probleemi tõsidust, nentides, et sisseränne peaks püsima vähemalt viimaste aastate tasemel. Vastasel juhul on pensioni- ja tervishoiusüsteem kasvava surve all.

Eelmisel aastal kasvas netosisseränne Saksamaale enam kui kahe kümnendi kiireimas tempos, küündides 470 000 inimesele. Üle kahe kolmandiku tulijaist olid ELi majandusraskustes või vaesematest liikmesriikidest.

SPD koalitsioonipartner CDU võttis ettepaneku vastu kohati leigelt, kohati “plaanimajandust” taunides. Sellega on CDU nõus, et Saksamaa vajab hädasti oskustöölisi juurde, kuid pigem eelistatakse parandada olemasolevat seadust.

Kantsler Angela Merkel veel seisukohta ei võtnud. Ta ütles, et peab esmalt ettepanekusse süüvima.

Karm retoorika toob hääli. Suurbritannias on UKIP arvamusküsitluste järgi 15%ga kolmandal kohal ja võib uues parlamendis kujuneda mõjukaks, kuna ostustavat enamust ei prognoosita ei konservatiividele ega tööparteile.

Uuringufirma YouGov küsitlus näitas, et teemadest läks inimestele valimiste eel enim korda just sisseränne. Farage'ile annab see hea võimaluse peaminister David Cameroni rünnata. Cameron möönis, et pole suutnud sisserännet vähendada, kuid kordas seisukohta, et väiksem sisseränne oleks riigile parem.

Ehk teisisõnu – Farage'i mõned aastad tagasi veel äärmuslikuks hinnatud seisukohad on koha leidnud Briti peavooluparteide poliitikas. Cameroni partei lubab piirata sisserändajate juurdepääsu sotsiaaltoetustele, tööpartei aga lubab piirivalvureid juurde palgata.

Hetkel kuum