• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Krediidipanga konflikt jõudis seadusse

    Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge.Foto: Andres Haabu

    Finantsinspektsiooni ettepanekul muudetakse krediidiasutuste seadust nii, et inspektsioon saab õiguse nõuda panga üldkoosolekult nõukogu liikme ametist tagasikutsumist.

    Varem oli see seadusepügal sõnastatud nii, et finantsinspektsioon sai üldkoosolekule teha oma ettekirjutusega vaid ettepaneku nõukogu liige tagasi kutsuda ja hiljem selle ettekirjutusega vajadusel kohtusse pöörduda, ent mitte nõudmist esitada. Lühidalt öeldes suureneb seega lähitulevikus finantsinspektsiooni võim pankade nõukogude üle.
    Kirjeldatud seadusemuudatuse saavutas finantsinspektsioon finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (FELS) menetlemise tuules, sest just FELSI eelnõule esitas inspektsioon vastava krediidiasutuste seaduse muutmise ettepaneku. FELS võeti vastu eelmise riigikogu viimaste „lapsukeste“ hulgas 18. veebruaril ja ootab presidendilt kinnitamist.
    Kuigi FELS ise tugineb Euroopa Liidu direktiivile, siis finantsinspektsioon leidis võimaluse seadusse lülitada ka FELSi seisukohast asjassepuutumatu punkt. See punkt on aga vägagi vajalik ühes finantsinspektsiooni jaoks pikaks ja ebameeldivaks kujunenud vaidluses – inspektsiooni ja Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge vägikaikavedu. Nimelt on finantsinspektsioon üritanud Kluget Krediidipanga nõukogust tagandada juba pea kaks aastat, kuid seni tulemuseta. Finantsinspektsiooni ettekirjutuse kohaselt ei vasta Kluge panga nõukogu liikmele seadusega seatud nõuetele, Kluge aga keeldub lahkumast.  
    Kessler: panga enda vastutus alati ei toimi
    Arvestades krediidiasutuste seadust, tegi finantsinspektsioon juba tunamullu esmalt Krediidipanga aktsionäridele ettekirjutusega ettepaneku Kluge tagasikutsumiseks, ja kuna sel polnud tulemust, pöördus hagiga kohtusse. Kohtusse pöördumise võimalus oli finantsinspektsiooni jaoks krediidiasutuste seadusse kirjutatud, kuid seda seadusepügalat polnud varem kunagi praktikas testitud. Kohtusüsteemis jõudis asi lõpuks selleni, et 27. veebruaril otsustas riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, et finantsinspektsioon ei saa õiguslikult kohtu kaudu nõuda finantsasutuste nõukogust inimeste tagasi kutsumist – seda lubanud seadusepügal on nüüd kehtetu.
    Finantsinspektsioon aga nägi sellist asjade käiku ette ja riigikohtu otsuse ajaks oli riigikogu juba vastu võtnud seadusemuudatuse, millega inspektsioon saab õiguse pankade nõukogu tuulutamist otsesõnu nõuda, nii et ära jääb ettepaneku ja kohtusse pöördumise trall. Mõistagi jääb tagandatud isikule endiselt alles õigus omalt poolt finantsinspektsiooni nõudmine kohtus vaidlustada.
    Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler selgitas, et ideaalis vastutab krediidiasutus ise oma juhtorganite liikmete vastavuse eest seaduse nõuetele. „See on esimene kaitseliin. Aga mis juhtub, kui see ei toimi? Kui pank ei reageeri nende isikute suhtes, kes seaduse nõuetele ei vasta?“ küsis Kessler ja toonitas, et just selliste olukordade lahendamiseks on Euroopa Liidu pangandusdirektiiviga antud inspektsioonile kui järelevalveasutusele voli sekkuda. „Pankade juhtide sobivusnõuded on kehtestatud peamiselt kahel põhjusel: et ebaausad või muul põhjusel seadusele mittevastavad inimesed ei saaks käsutama teiste inimeste raha ja et tugevdada usaldust sektori kui terviku vastu,“ rääkis Kessler.
    Kessleri sõnul on Kluge juhtum viimase umbes 15 aasta jooksul esimene kord, kui finantsinspektsioon peab sekkuma panga nõukogu koosseisu.
    Kluge võtab seadusemuudatust isiklikult
    Krediidipanga nõukogu esimees Kluge on aga veendunud, et finantsinspektsiooni algatatud seadusemuudatus on inspektsiooni isiklik kättemaks temale. „Minu arvates võib seda muudatust vabalt kutsuda ka Andrus Kluge sätteks, sest selle muudatusettepaneku taga on finantsinspektsiooni soov vabaneda minust kui isikust, kes on julgenud inspektsiooni kritiseerida,“ ütles Kluge. Ta lisas, et kuigi kõnealune säte sisaldub FELSis, pole säte seotud ülejäänud seaduse aluseks oleva Euroopa Liidu direktiiviga.
    „Finantsinspektsioon soovib minu lahkumist Krediidipanga nõukogust ning ühtlasi tegutseb  selge eesmärgiga kindlustada Moskva Pangale täielik kontroll Krediidipanga üle,“ teatas Kluge. Tema hinnangul tegutseb finantsinspektsioon Moskva Panga huvides, hoolimata väikeaktsionäride vastuseisust ning kohtu järeldustest, et Moskva Pank on pannud toime olulisi seadusrikkumisi.
    Tõepoolest, Harju maakohus kinnitas hiljuti Moskva Panga ja Kluge vahelises tsiviilvaidluses muu hulgas, et Moskva Pank Krediidipanga aktsionärina soovis erinevatel viisidel korduvalt saada ebaseaduslikku ligipääsu Krediidipanga pangasaladuseks olevatele andmetele ning see ei õnnestunud ainult tänu Krediidipanga juhatuse vastuseisule. See vaidlus pole aga lõppenud. 
    Finantsinspektsiooni juht Kessler võrdles Kluge süüdistusi sellega, kui liikluses patustanu süüdistab end karistanud politseinikke kättemaksus. „Minu jaoks sarnanevad Kluge etteheited finantsinspektsiooni aadressil kiirust ületanud ja seepärast juhilubadest ilma jääda võiva taksojuhi urinaga politseiniku aadressil, et see teeb koostööd ja suisa eelistab teisi taksofirmasid. Ning et lube ei tohikski võtta, kuna see oleks kättemaks,“ võrdles Kessler Kluget patustanud taksojuhiga. „Nagu kiiruspiirangud ja liikluspolitseinikud ei ole mitte taksojuhtide konkurentsi klaarimiseks, vaid avalikes huvides liikluse ohutuks ja tõhusaks toimimiseks, on ka finantsturu mängureeglid ja finantsjärelevalve avalike huvide kaitseks,“ selgitas Kessler. „Mulle näib, et Kluge tajub maailma lihtsustatult üksnes läbi oma huvide prisma ja vastandamise,“ sõnas ta veel.
    Kessler ei kommenteerinud, kas nn nõukogu tuulutamise seadusemuudatuse jõustudes asub FI kohe Kluget Krediidipanga nõukogust eemaldama, sest FI menetlused pole avalikud.
    Moskva Panka esindanud advokaat Paul Keres (vasakul) ja Krediidipanga nõukogu esimees Andrus Kluge 2013. aasta oktoobris Krediidipanga aktsionäride erakorralisel koosolekul, mis kiskus teravaks.Foto: Erik Prozes
    Aastaid podisenud konflikt
    Juba mitmendat aastat podiseb konflikt Krediidipanga omanikeringis ja selles konfliktis on tahes-tahtmata kõrvuni sees ka pankade üle valvav finantsinspektsioon.
    Kirglik võitlus väikepanga üle algas 2011. aastal, mil üleöö toimus hulk tehinguid Krediidipanga aktsiatega. Panga omanikeringi tekkisid toona varasema ainuomaniku Moskva Panga kõrvale Küprose ettevõtted, aga ka Krediidipanga eestlastest juhtkonnaga seotud ettevõtted. Nende tehingutega kaotas Moskva Pank oma enamusosaluse Krediidipangas ja algas võimuvõitlus, mis päädis kohtulahingutega.
    Võimuvõitlus tekkis sellest, et kui Moskva Pank oma eksjuhi Andrei Borodini poolt enne viimase nelja tuule poole pagemist võimaldatud tehingute jälile sai, tahtsid venelased Krediidipanga tagasi oma kontrolli alla saada. Lõpuks see aktsiate kontrollpaki taasomandamise näol ka õnnestus, kuid väikeaktsionärid eesotsas Klugega olid samuti enda positsioone kindlustanud. Kluge istub nüüd Krediidipanga nõukogu esimehe toolil ja Moskva Pangal pole vaatamata aktsiate kontrollpakile õnnestunud Klugest vabaneda.
    Finantsinspektsioon on konfliktis saanud etteheiteid mõlemalt poolt. Kluge seltskond süüdistab inspektsiooni Moskva Panga huvide esindamises, Moskva Pank omalt poolt saamatuses tagada neile kui enamusaktsionärile kontroll panga nõukogus.
    Lisaks keerukale konfliktile varjutab kogu skandaali asjaolu, et Krediidipanga enamusaktsionäri Moskva Panga omanik, Vene riigi kontrolli all olev VTB pank kuulub Venemaa tegevuse tõttu Ukrainas nende pankade hulka, kellele Euroopa Liit on anktsioone kehtestanud. Vene riigi teadaolevalt olulisim vara Eestis ongi Moskva Panga enamusosalus Krediidipangas, kus Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa mõjukad liikmed väikeaktsionäridega lahingut peavad.
    Krediidipanga saagale lisas vahepeal vürtsi ka finantsinspektsiooni endine juht Raul Malmstein, kes nõustas pärast inspektsiooni palgalt lahkumist Krediidipanga aktsiate ostmisest huvitatud isikuid. Selleks suhtles Malmstein mh Moskva Pangaga. Malmstein ei rikkunud oma käitumisega küll seadust, kuid tekkis küsimus, kas järelevalve endine boss võis kasutada oma töökohas kogutud infot ja kui eetiline tema tegevus oli. Malmsteini käitumise avalikustas Eesti Ekspress mullu oktoobris.
    Kuidas finantsinspektsioon enda positsiooni kindlustas?
    Detsember 2014
    Valitsus algatas finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse (FELS) eelnõu. Eelnõu alus oli Euroopa Liidu direktiiv, mis põhineb 2008. aastal maailma tabanud finantskriisi kogemusel. 
    Jaanuar 2015
    Toimus seaduseelnõu esimene lugemine. Pärast seda esitas finantsinspektsioon seaduseelnõule hulga parandusettepanekuid, millest üks pani ette muuta krediidiasutuste seaduse § 104 lõike 1 punkti 10. Viidatud punktil ei olnud FELSiga küll pistmist, kuid FELSi menetlemine sobis inspektsioonile hästi asja vormistamiseks.
    Praegu kehtivas seaduses kõlab punkt selliselt: „Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega teha ettepanek krediidiasutuse üldkoosolekule nõukogu liikme tagasikutsumiseks.“
    Pärast inspektsiooni pakutud sõnastuse arvestamist sai punkt aga hoopis selline: „Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse üldkoosolekult nõukogu liikme tagasikutsumist, kui esineb käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud alus.“
    Viidatud § 50 lõige 1 ütleb, et finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist, kui:
    1) finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt isik ei vasta krediidiasutuse juhile kehtestatud nõuetele või
    2) isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid, tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
    3) isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud.
    Finantsinspektsioon põhjendas oma muudatusettepanekut seaduseelnõule järgnevalt: „Selliselt oleks tagatud, et finantsinspektsioonil on ka reaalne võimalus mõistlikus ajaraamis nõukogu liikmeid vahetada, kui leiab, et nõukogu liige ei vasta seaduse nõuetele. Viidatud muudatus ei võta kuidagi isikult kaebeõigust finantsinspektsiooni vastava ettekirjutuse osas.“
    Veebruar 2015
    Toimuvad seaduse teine ja kolmas lugemine, FELS võetakse riigikogus vastu 18. veebruaril. Seadus on saadetud kinnitamiseks presidendile ja jõustub üldises korras ehk kümme päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Elektriautotootjad SECiga pahuksis
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".