Alyona Stadnik • 31. märts 2015 • 6 min
Jaga lugu:

Head palka maksab ka Eesti omanik

DDP Eesti meeskond  Foto: Marko Mumm/Meediafoto

Värskest Palga TOPist jääb silma, et Eesti keskmisest kõrgemat palka maksavad enamasti välisosalustega ettevõtted ja Eestist väljaspool tegutsevad äriühingud. Kuid ka paljud kodumaisele kapitalile kuuluvad ettevõtted suudavad maksta head palka.

Riigiettevõttes on töötasu oluline motivaator Tarmo Seliste, Kredexi pressiesindaja

Mis on teie ettevõtte palgapoliitika?

KredEx tegutseb isetasuvuse põhimõttel, kattes tegevuse kulud teenitud tulude arvelt. Kuna tegutseme finantssektoris ja teeme koostööd teiste finantsasutustega, jälgime just finantssektoris toimuvat ning püüame lähtudes oma võimalustest olla konkurentsivõimelised. Palgad määratakse individuaalselt vastavalt konkreetse ametikoha üldisele palgatasemele. Osaleme palgauuringutes ja kasutame saadud infot oma töötajate palkade kujundamisel.

Kuidas suhtute palgaedetabelisse?

Kuna palgaedetabelid põhinevad üldistel keskmistel, siis ei anna need õiget pilti ning võivad suhteliselt lihtsalt viia eksiarvamusteni. Seega ei ole nende kasutegur liiga suur. Adekvaatsema pildi saab uuringutest, kus võrreldakse teatud sektorite konkreetsete ametikohtade andmeid. Neid kasutame perioodiliselt ka enda palgapoliitika asjakohasuse võrdlemisel.

Mis teie hinnangul motiveerib töötajaid?

Alates 2004. aastast korraldame KredExis iga kahe aasta järel töötajate rahulolu uuringut, et hinnata juhtkonna tehtut, mõista organisatsioonis toimuvaid protsesse ja saada tagasisidet tegevuste paremaks korraldamiseks. 2014. aasta lõpus tehtud uuringu põhjal selgus, et olulisemad motivaatorid KredExis töötamiseks on töötasu, head suhted meeskonnas ja töötingimused.

"Palga edetabelit võtan ma teatava reservatsiooniga, sest ka meie valdkonnas on laialt levinud kasutada alltöövõttu. Kui palju peegeldub reaalses palgakulus ja palju allhankena, on ettevõtteti erinev," kommenteeris reklaamiagentuuri DDB Eesti suuromanik Jana Koppel.

DDB on olnud turul üle 21 aasta. Kuigi aastate jooksul on omandisuhe muutunud ja nüüdseks on reklaamiagentuurist saanud 100% Eesti kapitalil põhinev ettevõte, järgivad omanikud endiselt kontserni põhireegleid: läbipaistvust ja seda, et "tibusid" jagatakse pärast majandusaasta tulemuste selgumist. "Aegade algusest oleme olnud börsiettevõttena väga läbipaistva aruandlusega. See on kulutuur, mida hindame ja väärtustame," selgitas Koppel. DDB Eesti maksis 2013. aastal oma töötajatele keskmiselt 2229 eurot kuus ning ettevõttes oli keskmiselt 14 töötajat. Boonussüsteemi jooksvas fondis ei ole. Kõik töötajad on põhikohaga ja -palgal.

DDB kontsernis on välja arendatud süsteem, kuidas eduka aasta puhul arvestada boonuseid. Koppel tõdes, et majanduslangus andis loomulikult päris tugeva löögi ka DDB tulemustele ja palgafondis tuli teha kärpeid. "Seda nii personali kokkutõmbamise kui ka järelejäänud palgafondi konservatiivsemaks muutmisel. Ka peale õnnestunud aastaid oleme järginud printsiipi, et efektiivne töö annab tulemuse," märkis ta. "Kui klientide kasumid ja numbrid suurenevad, bränd areneb, siis oleme meie ka head tööd teinud. Kui klient on õnnelik ja näeb kasvu, oleme ka meie õnnelikud. Hea töö on head tasu väärt."

DDB kaader on suhteliselt stabiilne

"Kui inimesed koostööks sobivad, siis nad ka kokku jäävad ja head tööd teevad. Veedab ju kollektiiv suure osa oma nädalast koos. Sobivad ja üksteist täiendavad inimesed kollektiivis on kindlasti üheks motivaatoriks. Olen ka seisukohal, et parim motivaator on inimene ise," lausus Koppel. "Mitte keegi ei saa luua kuvandit, et töö on parem kui see seda reaalsuses on. Ja rohi on rohelisem ning taevas alati sinisem kusagil mujal, kus meid ei ole.

DDB puhul on tegemist firmaga, kus suurt rolli mängib inimfaktor. "Kliendid, suhtlemine, erinevad arvamused, mis ei pruugi alati olla objektiivsed ning kattuvad, tähtajad - see kõik on suhteliselt lihtsalt stressitaset tõstev," sõnas Koppel. Ta lisas, et sellise töö puhul ei aita ka ükskõik milline palganumber, vaid suhtumine. "Tahe ja soov eesmärgi poole liikuda ja saavutada väärt tulemus. Ja seda ka nautida," märkis Koppel.

Ettevõtte eeliseks tõi Koppel selle, et nende töö puhul rutiini ei ole. "Iga päev on uus päev. Turundus on valdkond, mis muutub kohati päevade ja tundidega, seetõttu ei saa lubada ka "arengupeetust". Kogu aeg tuleb end arendada ja seda eelkõige ise," selgitas Koppel.

Kindlasti ei tohi tema hinnangul alahinnata seda, et töötajad oskaksid ise oma aega tasakaalustada. Teeme ju tööd selleks, et elada, mitte vastupidi. "Pere, hobid võtavad ja peavadki võtma oma aja. Ja kui pere või lapsed nõuavad ka tööpäeva keskel oma panust, siis sellest suuremat numbrit ei tehta. Peaasi, et töö on õigeks ajaks tehtud ja kolleegi taga keegi ootama ei peaks," märkis ta.

Kõrged standardid igal pool

Audi AG toodete ametlik maaletooja ja hulgimüügiga tegelev Al Mare Auto OÜ jälgib kõrget standardit igas valdkonnas, sealhulgas ka oma töötajate suhtes.

2013. aastal oli ettevõtte keskmine kuupalk 2553 eurot, millega ollakse palgaedetabelis parim selle valdkonna palgamaksja. "Meie struktuuris töötavatel spetsialistidel on oma oskustest tulenevalt mitu vastutusvaldkonda ning suur pühendumus oma valitud erialal," selgitas Al Mare Auto üks omanikest Peeter Tiitson. "Korralik sissetulek hea töö eest on kindlasti üks olulisi motivaatoreid, kuid kahtlemata mitte ainus - meeldiv töökeskkond, toredad kolleegid, töö premium-automargiga ja veel palju muid detaile, mis annavad oma panuse."

Toidu- ja esmatarbekaupade ning määrdeainete hulgimüüja Jungent Estonia OÜ maksab konkurentidest kõrgemat palka, sest ettevõttes on kasvanud spetsialistide osakaal. "Kui võrrelda meiega sarnaseid ettevõtteid, siis neid väga palju edetabelis ei olnud, ilmselt jäävad piirist väljapoole," märkis Jungent Estonia OÜ tegevjuht Mart Liibert. "On ju tore, et oleme jõudnud parimate palgamaksjate edetabelisse, aga teisalt paneb see kukalt kratsima, et ilmselt mõni konkurent suudavad sama asja teha väiksema kuluga."

Liibert usub, et neil on tööl väga head inimesed ega muretse sellepärast. "Peame siiski kulusid jälgima, et olla konkurentsivõimelised. Eesmärk on siiski kasvada ja olla kasumlikum," sõnas Liibert.

Edetabelisse sattumise põhjuseks nimetas ta selle, et ettevõttel on muutunud töö iseloom. "Struktuuris on kasvanud spetsialistide osa: tootejuhid, turundusjuhid ja on positsioone, kus on vastutus üle Baltikumi ja mõnel on ka Soome. Tegemist on projektidega, kus on rahvusvahelised töökohad," sõnas Liibert. Trend on tema sõnul selline, et selliseid töökohti tekib veelgi. "See on põhjus, miks palgatase on konkurentidega võrreldes kõrgem, sest on rohkem lisandväärtust toovat tööd," selgitas Liibert.

Ettevõte maksis 2013. aastal töötajatele keskmiselt 1696 eurot kuus. Eesti filiaalis on tööl 66 töötajat, nendest üle 55% on tippspetsialistid ja ülejäänud on müügispetsialistid. "Meie valdkond on pisut erinev ja eeldab teadmisi ning kogemusi projektide juhtimiseks. See on ka põhjus, miks tippspetsialistide osakaal on suurem," märkis Liibert.

Tegevjuhi sõnul on kindlasti palk oluline motivaator töötajate jaoks, kuid samas on olulised ka töökeskkond ja atmosfäär, mis aitavad meeskonda kokku liita. "Kui tööatmosfäär on hea, siis on ka kaadri voolavus väike."

Haritud töötajale ei saa vähe maksta

Elektri- ja automaatika paigaldiste projekteerimise, programmeerimisega tegelev SystemTest OÜ maksis 2013. aastal oma töötajatele keskmisel 2300 eurot kuus. "Me oleme insenerifirma ja inseneridele peab palka maksma, muidu nad jooksevad laiali," selgitas SystemTest OÜ üks omanikest ja juhatuse esimees Tõnu Pukspuu. Ta lisas, et 2013. aastal oli ettevõttel ka tasuvaid projekte, mis võimaldas maksta tulemustasu. "Meil ei ole põhitähelepanu pööratud omanikutulu saamisele," märkis Pukspuu.

Ettevõte teeb elektri-automaatika projekte, mis omaniku sõnul eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni ning haridus on väga oluline, see tähendab, et insener peabki saama kõrgemat palka. Pukspuu sõnul töötavad ettevõttes inimesed, kel on pikk tööstaaž, näiteks umbes kümme aastat. "Töötajaid motiveerib palk. Peab olema hea palk ja huvitav töö, mis on väljakutse," tõi ta põhjuse, miks töötajad on jäänud tema juurde tööle.

Üldehitusega tegelev Kauerk OÜ maksis 2013. aastal oma töötajatele 2465 eurot kuus. Head palka võimaldab ettevõttel maksta see, et tegutsetakse Soome turul, kus 2013. aastal oli ka rohkem tööd. "Meil saavad töötajad tunnipalka ja see on ka põhiline motivatsioon, miks üle piiri minnakse tööle," ütles Kauerk omanik Hannes Bõstrov.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt