Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Restoranitest: Kadunud hiilgust otsimas

    Kunagisest Tallinna ühest tipprestoranist on järel kahjuks hale vari – menüü pakub põnevaid roogi, kokad aga kehva teostust. Ka teenindus on ükskõikne ja ebapädev. Foto: Julia-Maria Linna

    Enamasti valin külastamiseks restoranid, millest räägitakse, seekord aga vastupidi – tahtsin teada, miks pole ammu enam midagi kuulnud restoranist Kadriorg.

    Kadriorg 

    20 p (30 võimalikust)Toit: 6 pTeenindus: 6 p Interjöör: 8 p 

    Aadress: Weizenbergi 18, TallinnTelefon: 601 3636Avatud: E–L 12–24, P 12–17Põhiroogade hinnad: 12,5-19,5 eurot

    Varasemaid Äripäeva restoraniteste loe aadressilt www.aripaev.ee/restoranitest

    Restorani Kadriorg teeb eriliseks ainuüksi see, et ajaloolisse Kadriorgu ehitati spetsiaalselt restorani jaoks uus modernne hoone. Kui Kadriorg mõned aastad pärast aastatuhande vahetust uksed lahti tegi, sai temast peatselt üks linna esindusrestorane – soliidne ja väärikas, modernselt napi sisekujundusega. Palgati parimad kokad, tunnustus tuli kiirelt ja aastaid kuulus Kadriorg tipprestoranide hulka. Veel 2008. aastal valisid Eesti Maitsete maitsekütid selle Tallinna kaheksandaks, seejärel on restoran aga justkui unustatud.
    Julgete roogade kehv teostus
    Hoone arhitektuur eeldab külastajate pidulikku vastuvõttu: esimesel korrusel on vaid garderoob, kus kunagi šveitser külastajaid vastu võttis ja edasi järgmiste korruste söögisaali juhatas. Nüüd valitseb kogu korrusel tühjus, esmamulje järgi oleks maja justkui välja surnud. Nüüd on teise korruse saalis mantlite jaoks kööki söögisaalist eraldaval klaasseinal tilluke nagi ja kelle mantel enam sinna ära ei mahu, võtab selle lauda kaasa. Tervituse asemel ühmab kelner “Kahekesi, jah? Sööma?” ja viipab meid lauda.
    Menüü on pikk ja pakub hõrgutisi, millega söandavad välja tulla vaid julgeimad (või kalleimad) söögikohad: pühvli-mozzarella, põldpüüfilee, hirveliha, küüliku- ja hanemaks, vasikakeel, arvestatav mereanni- ja kalavalik, kust ei puudu värsked austrid, tuunikala – milline luksuslik valik!
    Alustasime küülikumaksaga: küpsetatud maks pecorino-juustu, brändi, tomati, spinati ja küpsetatud munaga. Kõik lubatu oli olemas, aga keskpärase tomatikastmega üle valatud – ketšup just mitte, aga piisavalt jõuline, et küülik varju jätta. Pealegi oli õrn maks nagunii ülearu kuuma saanud ja pigem rabedalt puine kui õrn ja nõtke.
    Ka vasikakeel jäi katte varju, tema õrnust varjutas ülemäärane soolasus ja paks juustukate. Juust on küll suurepärane abiline buffet-laual ootavate roogade söödavuse säilitamisel, kuid milleks turvatekk a la carte restoranis? Hõrgutise mõõtu serveeringus lambasupp oli aga lihtsalt igav, pigem kodu- kui restoraniroog: lihtne puljong, vintskevõitu lihatükid ja pudipehmed oad.
    Ükskõikne teenindus
    Siiski oli ka midagi head – Kadrioru parimaks palaks osutus lihtne tšillises koorekastmes krevetipasta. Ilusaid suuri krevette oli roas vaat et rohkem kui pastat, kastet just parasjagu või natuke rohkem ja maitse lihtsalt suurepärane! Nii et pastakohana julgen Kadriorgu soovitada küll.
    Kui palusin kelneril vasikakeele juurde klaas veini soovitada, oli vastus napp: “Majaveini.” Ei tutvustust, ei esitlust ega ka mingit huvi, kuidas see mulle meeldis – vein klaasi ja kogu lugu. Võib-olla pole naised Kadriorus tõsiseltvõetavad kliendid? Kui olime lõpetanud, küsisin kelnerilt arvet, see aga pandi mu (meessoost) kaaslase ette – justkui oleks ajaratas meid minevikku viinud ja naised taas meeste eestkoste alla sattunud. Raha mu käest siiski vastu võeti, seda ei pidanud ma abikaasa kaudu ulatama.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Reaalajas börsiinfo
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Eesti sai 300 miljonile taasterahast sammu lähemale
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
„Meil on täna Eestile häid uudiseid!“ seisavad Euroopa Komisjoni teates selle presidendi Ursula von der Leyeni saatesõnad sellele, et komisjon kiitis heaks meile 286 miljoni euro väljamaksmise taaste- ja vastupidavusrahastust.
Põhjala pruulikoja juht nägi tulevikku nõukogust teisiti ja lahkus
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.
Põhjala pruulikoda kaks aastat juhtinud Ivar Aus on alates esmaspäevast vaba mees. „Lahkumine oli sõbralik, kuid meil oli ettevõttega erinev nägemus, kuidas eelseisvad väljakutseid lahendada, kuidas nendega edasi liikuda,“ ütles Aus selgituseks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.