Venezuela majandust ümbritseb saladusteloor

Kuna analüütikutel puudub igasugune info, ka näiteks inflatsioonimäära või valitsuse kulutuste kohta, on ettevõtted nagu Bank of America Corp. ja Barclays Plc hakanud ise Venezuela majanduse kohta andmeid koguma, et aidata investoritel mõista, mis seisus riigi majandus õigupoolest on. Selgub, et tegu on vägagi keeruka ülesandega.

Bank of America analüütik Francisco Rodriguez, kes ise on pärit Venezuelast, lausus, et ettevõte püüab investorite jaoks raporteid panna kokku kõikvõimalike andmete põhjal. „Ma tunnen end eradetektiivina. Ma lihtsalt pean kuidagi andmeid leidma. Kui politseinikel on vähemalt õigus tõendeid koguda, siis mul pole midagi,“ ütles ta.

Usaldusväärsete andmete puudumine on aastaid seganud investoreid paljudesse riikidesse investeerimast. Venezuela puhul on lugu aga eriti trööstitu, kuna möödunud aasta juunist langema hakanud nafta hind toob endaga kaasa selle, et peaaegu kogu käive, mille riik saab dollarites, on õhku haihtunud. 

Arvatakse, et Venezuela jääb õige pea hätta oma võlgade maksmisega: tõenäosus, et riigil on raha järgmisel aastal oma võlgasid tasuda, püsib analüütikute hinnangul umbes 50% juures, mis on vaid veidi parem kui tõenäosus, mida on hinnatud Kreeka ja Ukraina puhul.

Kuigi IMFi analüütikud leiavad, et neil pole Venezuela majandusandmetega märkimisväärseid probleeme, usuvad analüütikud siiski, et riigi majandusnäitajad on võrreldes 2013. aasta detsembrist oluliselt halvenenud. Just see on aeg, mil Venezuela president Nicolas Maduro keelas ära inflatsioonistatistika avaldamise.

Viimati andis Venezuela elukalliduse statistikast teada viis kuud tagasi ning toonaste andmete põhjal olid hinnad tõusnud eelmise aastaga võrreldes 68,5% võrra. 

Barclays ökonomist Alejandro Grisanti ütleb, et inflatsiooni arvamiseks lähtub ta riigi maksutuludest. Selle põhjal leiab ta, et inflatsioonimäär on ületanud 100% piiri.

Grisanti väidab, et kui Chavez veel võimul oli, siis oli üsna tavaline, et majandusstatistika polnud usaldusväärne või hilines veidi, ent Maduro ajal tundub olevat riigi poliitikaks andmeid üldse mitte väljastada.

Deutsche Banki analüütik Armenta lausus, et saamaks infot Venezuela impordi kohta hakkas ta infot koguma riigi suuremate kaubanduspartnerite ekspordi kohta. Tegu on äärmiselt olulise infoga just võlakirjainvestorite jaoks, kuna nafta hinna langus süvendab dollarivarude vähesust. Viimast on aga hädasti tarvis, et maksta võlga ning tasuda impordi eest.

Kahanevad dollarivarud on Venezuelasse kaasa toonud ka selle, et poeriiulid on jäänud tühjaks – pole saada ka põhilisi asju nagu hambapasta või liha. 

Armenta andmete põhjal vähenes Venezuela import selle aasta jaanuaris võrreldes aasta varasemaga 1,5 miljardi dollari võrra kolmele miljardile dollarile. Armenta sõnul vähendati importi ilmselt sellepärast, et tasuda võlga.

Siiski, Barclays'i analüütik Grisanti väidab, et mõningaid andmeauke on raske kokku lappida. Kuigi kogutud andmed naftatankerite liikumise kohta on tal aidanud infot saada selle kohta, kui palju naftat Venezuela Kariibi mere liitlastele müüb, on see siiski keerukas ülesanne. Riiklik naftakompanii lakkas taolist ametlikku infot andmast juba 2013. aastal.

Venezuela majanduse kohta levivad lood, poeletid on tühjad ning erinevate igapäevaste toodete hinnad on väga kõrged. Rodriguez arvab, et taolised lood ei pruugi siiski riigi majandusest üldpilti anda ning neisse tuleks suhtuda teatud ettevaatusega. 

Robert Rennhack IMFist leiab, et Venezuela majandusstatistika „pole probleem“. „Venezuela annab andmeid piisavalt mõistlikel alustel,“ ütles ta.

Sellest aga ei piisa investorite jaoks. AllianceBernsteini ökonomist Fernando Losada lausus, et majandusandmete olemasolu on äärmiselt oluline selleks, et teada, kuhu oma raha panna.