Metallitööstusettevõte Vergine haub börsiplaane

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 3. mai 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metallitööstusettevõte Vergine haub börsiplaane
Vergine OÜ tegevdirektor Ruslan Väli ja ettevõtte juht Aleksander Järv peavad ambitsioonikaid laienemisplaane.Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Eestlasest ettevõtja loodud ja 3 miljoni euro suuruse käibeni kasvanud metallitööstusettevõte Vergine näeb kasvuvõimalusi aktsiaturul. Asjatundjad soovitavad esimese sammuna kaasata kohalik finantsinvestor.
“Üks väga tähtis põhjus, miks finantsinvestor on selles etapis ettevõttele vajalik, on see, et ta aitab kehtestada rutiinid investoriga suhtlemises ja finantsaruandlussüsteemis ning korrastab sisemisi juhtimisrutiine,” selgitas Redgate Capitali juhtiv partner Aare Tammemäe soovituse tagamaid. Kuna finantsinvestor soovib 4–7 aasta pärast tavaliselt ettevõttest väljuda ehk oma osaluse müüa, siis sellel hetkel oleks Tammemäe sõnul õige noteerida aktsiad või osad börsil ja kaasata avalikult kapitali.
Ei tasu rutata
Kui seda teha varem, kui ettevõtte käive on vaid 5–6 miljonit eurot, jääb börsil tegutsevate investorite huvi väikeseks. Tammemäe sõnul võib omanik siis pettuda, et keegi ei soovi tema ettevõtte aktsiaid märkida ning aktsia hind ei liigu või isegi langeb.
“Selleks, et kaasata aktsiakapitali börsi kaudu ja olla atraktiivne pensionifondidele ja teistele börsiinvestoritele, peab ettevõtte väärtus olema vähemalt 15–20 miljonit eurot. Siis on aktsial likviidsust ja börsiinvestoritel piisavat huvi,” märkis finantsnõustaja. Selle väärtuseni aga saab jõuda tema hinnangul koos kohaliku finantsinvestoriga kas erakapitali, mezzanine- (vahefinantseerimise) fondi või mõne investeerimisfirma kaudu.
Selliseid finantsinvestoreid ei ole Tammemäe sõnul raske leida. “Sellistel investoritel on 2–5 miljoni eurone rahasüst igati jõukohane. Tavaliselt võtab finantsinvestor osaluse ettevõtte osades või aktsiates ning raha läheb vaid uueks arendustegevuseks,” rääkis Tammemäe. “Seega tuleb leida parim kombinatsioon rahast ja muust kvaliteedist, mida finantsinvestor kaasa toob.”
Metallkonstruktsioonide tootja Vergine OÜ
Aktiivne tootmine algas umbes paari aasta eest, kui saadi vanad Dvigateli tootmishooned Suur-Sõjamäe tänaval, mis oma jõududega korda tehti.
Tegeleb nii mustast ja roostevabast metallist kui ka alumiiniumist toodete valmistamisega. Ettevõtte tehnilised võimalused on laialdased: metallilõikusest, valtsimisest, painutusest, mehaanilisest töötlusest kuni inseneritööde, masinaehituslike ja elektritööde, lõpptoodangu komplekteerimise ning paigalduseni.
Põhiturud on Soome ja Norra, toodetud on ka Venemaale, Rootsi, Taani, Brasiiliasse, Venezuelasse, Omaani, Egiptusesse, Türki ja Hiinasse.
Tõeline edulugu
Vergine omaniku ja juhi Aleksander Järve ettevõtjalugu on hea näide, kuidas inimese töökus ja edasipüüdlikkus võivad väikese äri suureks kasvatada.
Järv töötas üle kahekümne aasta tagasi päästeametis keskastmejuhina. Järv koondati ja ta otsustas töötukassa abil keevitajaks õppida, sest nägi selles ametis perspektiivi. Omandanud mitmes metallitööstusettevõttes keevitajakogemust, otsustas Järv 2005. aastal asutada oma ettevõtte Vergine OÜ. Algul pigem hobi korras ettevõtet pidanud mees seadis endale kõrgeid eesmärke.
Vergine tegi esimesel majandusaastal üle 93 000 euro käivet ja sai seejuures üle 3300 euro kasumit. Nüüdseks on käive kasvanud 32 ja kasum 45 korda. Kui alguses tegutseti rendipindadel, siis peagi sai Järvele selgeks, et mõistlik on investeerida oma ruumidesse. Nii soetati poolteist aastat tagasi 2500ruutmeetrine tsehh Tallinnas Suur-Sõjamäe tänaval ja praegu ootab ehitusluba kõrvale plaanitav 1000ruutmeetrine tootmispind. Ettevõttes töötab 25 inimest, pärast laienemist on plaan inimesi juurde võtta.
“Siiamaani olen neid etappe, mida olen endale ette söötnud, ikkagi saavutanud. Esimene mõte oli teenida miljon krooni, pärast miljon eurot, nüüd on järgmine samm teenida 10, siis 100 miljonit eurot,” võtab ettevõtte looja ja arendaja seatud sihid kokku.
Järve sõnul on seni ettevõtet rahastatud kas omavahenditest või võetud pangast laenu, näiteks tootmispinna ostuks. Oma jõududega üles ehitatud vana Dvigateli lagunenud tootmishoonet haldab ettevõte Vergine Kinnisvara, mida juhib Järve kompanjon Ruslan Väli, kellele kuulub pool firmast.
Tandemina tegutsevad Järv ja Väli on mõelnud ka EASist raha küsida, aga ei ole mõtet siiani teoks teinud. Ühel juhul ei kvalifitseerunud Vergine rahastusele, teisel juhul oli aga projektitaotluse tähtaeg nende jaoks liiga lühike. Nüüd mõlgutavadki mehed mõtteid, kust saada järgmised 5–6 miljonit eurot oma ideede teostamiseks.
Müügitulu:
2012. a: 980 335 eurot,
2013. a: 2 653 773 eurot, käibe kasv aastaga oli 171%,
2014. a: u 3 mln eurot.
Ärikasum:
2012. a: 197 082 eurot
2013. a: 83 635 eurot
2014. a: u 150 000 eurot
Omakapital: 356 572 eurot
Bilansimaht: 1 307 324 eurot
Töötajaid: 25
Uus tehas vajab raha
“See oleks uus suund, millest on veel vara rääkida, aga tahaksin luua suurt tehast uute tootmisvahenditega,” lausus Järv. Sellises suuruses investeeringu tagasimakse pikkus võiks tema hinnangul olla kuni seitse aastat.
Võlakirjade emiteerimisele ei ole metallitööstusettevõtte juhid mõelnud ja neil pole ka ettekujutust, kuidas see võiks välja näha. Küll aga seavad mehed palju ambitsioonikamaid eesmärke, nimelt sooviksid nad ettevõtte börsile viia ja avalike aktsiate kaudu raha ja koostöövõimalusi leida.
“Kindlasti on mõte moodustada aktsiaselts, et oleks väärtpaberikonto. Selline kogemus on ka Maru kontsernil, mis alustas OÜst ja muutus ASiks, aga kõik aktsiad on omanike käes. Nemad otseselt aktsiaid välja ei paiska. Meie eesmärk on minna välja aktsiaturule,” rääkis Järv ja lisas, et see võiks isegi juba aasta-pooleteise pärast juhtuda.
Mitmekesine tootmine
Järve sõnul on neil Väliga huvitavaid mõtteid, mis võivad kellelegi huvi pakkuda. Ta tõi näiteks ASi Galv-Est Kiiul, kus on aktsionäriks kolm ettevõtet, kes saavutavad koostöö kaudu sünergia ja saavad seeläbi kasumit. Teise näitena tõi ta Paldiski Tsingipaja, mille võtmeklient on Tikitreiler. Kuna Tikitreiler on kuumtsingitud, siis temal on Paldiski Tsingipada vaja.
Kas Järv ja Väli mõtlevad lihtsalt aktsiaseltsi loomist või peavad silmas kaubeldavaid aktsiaid börsil? “Kui meie 5–6 miljoni eurone plaan käiku läheb, siis on muidugi mõistlik ka turule minna,” vastas Järv kindlalt. See nišš, kus Vergine töötab, ei ole tema sõnul Eestis täidetud. Päris paljud ei julge tema hinnangul seda ka teha.
Konkurentidest rääkides ütles Väli, et pingi tegemises neil konkurente ei ole. “Mis puudutab metalli kokkupanemist, siis seal on palju konkurente Eesti turu mõttes, aga kõik oleneb, mis kvaliteediga, sest palju tooteid müüakse alla turuhinna,” selgitas ta.
Ettevõtte riskid on Järve sõnul maandatud, sest see, millega Vergines tegeletakse, ei ole otseselt omavahel seotud. “Iga valdkond – lõikepingid, painutuspingid, valtspingid, masintöötluspingid – on eraldi üksused. Kui inimestel, kes panevad masinaid kokku, peaks töö ära kaduma, on rakendust ka teiste pinkide peal. Me oleme paindlikud,” selgitas Järv.
Vergine OÜ juhid
Asutaja ja omanik Aleksander Järv, kes omab Ruslan Väliga võrdselt pooleks ettevõtet Vergine Kinnisvara, mis haldab tootmishoonet, kus Vergine tegutseb. Järv on töötanud enam kui 20 aasta eest päästeametis keskastmejuhina. Pärast seda töötukassa kaudu ümber õppinud keevitajaks ja töötanud selle ameti peal erinevates metallitööstusettevõtetes. Olnud mullu pankrotistunud metallitööstusettevõtte Catmeti üks juhte ja vähemusosanik, enamusosalus kuulus vahepeal Viktor Levadale, kellega on praegu pooleli erinevad kohtuvaidlused.
Tegevdirektor ja ettevõtte Vergine Kinnisvara OÜ juht ja üks omanikke Ruslan Väli. Väli töötas üle kümne aasta tagasi Muuga tollikontrollipunkti juhtivinspektorina ja üritas 2004. a töökohustusi täites enesetappu, kuna politsei oli kuulutanud ta kahtlustatavaks altkäemaksu puudutavas kriminaalasjas. Mõni aasta hiljem tunnistas kohus Väli ka süüdi ning määras talle tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, mille ta ka läbis.
Kommentaar
Erainivestoreil võib olla huvi investeerida
Sven Papp, Raidla Lejins & Norcousi ühinguõiguse ja tehingute valdkonda juhtiv partner
Aleksander Järve ja Vergine OÜ on kindlasti esiletõstmist vääriv edulugu, mis näitab, et sihikindel tegevus oma strateegia elluviimisel toob ka edu. Käibe kasvu eesmärgid on kindlasti olulised, kuid strateegia ei saa seisneda vaid käibe kasvus, see kaasneb ikkagi eduka strateegia puhul. Tundub, et Vergine OÜ-l on olemas strateegia ning strateegia selle etapi elluviimiseks on vajalik 5–6 miljoni eurone investeering. Kindlasti on positiivne, et ettevõtjal on ambitsioon oma ettevõte noteerida börsil, kuid noteerimisega ei tasu kiirustada.
On arusaadav, et mingil hetkel ei ole enam mõistlik ettevõtte kasvu vaid omakapitalist finantseerida. Kui pangalaenu võimalused on ammendatud, siis oleks asjakohane analüüsida, kas erainvestoritel võiks olla huvi ettevõttesse investeerida. Börsi kaudu n-ö avaliku raha kaasamine on kindlasti atraktiivne, kuid ka üsna ressursimahukas ja kulukas. Kõigepealt soovitaks ikkagi kaaluda raha kaasamist võlakirja vahendusel või erakapitali kaasamist omakapitali investeeringuna. Võlakirja võiks eelistada, kui ollakse kindel oma võimekuses ettevõte ise n-ö järgmisele tasemel juhtida. Professionaalse investori kaasamist ei tasu kindlasti peljata, sest neilt on palju õppida. Professionaalsetel erakapitali investoritel on laialdane kogemus, et valmistada ette suurinvestori kaasamiseks või ettevõtte börsile viimiseks.
Kui võlakirja ja erakapitali kaasamise etapp on läbitud või teadlikult vahele jäetud, siis ollakse ilmselt tõsisemalt valmis järgmiseks sammuks – avaliku kapitali kaasamiseks börsi vahendusel.
Tasub teada
Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Lejins&Norcousiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega „Rahasüst“. Lisaks korraldame sügisel koos EstVCA ja Finance Estoniaga väljavalitud ettevõtetele Kapitali Kaasamise Meistriklassi nimelise üritustesarja.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum