Putin kutsus Venemaa ELi ja Ukraina kõnelustele

Eilsel kohtumisel Moskvas Saksamaa kantsleri Angela Merkeliga ütles Putin, et Ukraina ja Euroopa Liidu lähenemist tuleb vältimatult arutada ka mõju aspektist, mis see avaldab Venemaa majanduslikele huvidele. Putini sõnul juhib delegatsiooni Venemaa majandusminister Aleksei Uljukajev.

Kõnelused puudutavad Ukraina ja ELi assotsiatsioonilepingut.

Saksamaa kantsleri Angerla Merkeli visiit Moskvasse oli sisuliselt kompromiss - Merkel jättis osalemata 9. mai paraadil, kuid asetas järgmisel päeval pärja tundmatu sõduri hauale.

„Minu jaoks on tähtis avaldada austust langenud sõduritele,“ ütles Merkel ühisel pressikonverentsil Vladimir Putiniga. „Me ütleme Venemaa rahvale, et mäletame alati neid kaotusi ja jõledusi.“

Ukrainas praegu toimuva tõlgendamisel lähevad aga Saksamaa ja Venemaa liidrite tõlgendused ilmselgelt lahku.

Putin püüdis vastasseisu Saksamaaga pisendada ja suunata kohtumist Euroopa Liidu ja Venemaa suhete paranemise poole. Ta viitas sellele, kui arvukalt Saksamaa firmasid Venemaal edukat äri ajab. Putini sõnul on Saksa ettevõtjad pragmaatilised inimesed, kes pole Venemaa turult lahkunud. „Nad hindavad kõrgelt siinseid eduka äri võimalusi,“ ütles Putin agentuuri Bloomberg vahendusel. Putini sõnul soovivad Saksamaa äriringkonnad „kunstlike barjääride“ kõrvaldamist.

Merkel majandussuhteid ei nimetanud, öeldes selle asemel selge sõnaga, et Venemaa rikub Ukrainas rahvusvahelist õigust.

„Me oleme viimastel aastatel püüdnud koostööd tihendada,“ ütles Merkel. „Kriminaalne ja illegaalne Krimmi annekteerimine ja sõda Ida-Ukrainas on selles koostöös tõsisse tagasilöögi toonud,“ tsiteeris Merkelit New York Times.

Merkel kannustas Putinit kasutama oma mõju separatistide üle, et kindlustada Minskis sõlmitud relvarahulepingu jõustumine. Mõlemad liidrid möönsid, et lepe on olukorda stabiliseerinud, kuid sellest kinni pidamine edeneb endiselt vaevaliselt. Merkeli sõnul ei ole täielikku relvarahu saavutatud.

Putin kordas, et Kiievil tuleb separatistlike Luganski ja Donetski regiooni esindajatega otse kõnelustesse asuda, et oma tulevastes suhetes selgus luua. Samuti süüdistas ta lääneriike taas topeltstandardites, tõmmates paralleele Ukraina ja Jeemeni sündmuste vahele.

New York Times kirjutas, et kulisside taga rõhutasid Venemaa kõrgemad ametnikud, et sisuliselt on Ukraina küsimus sisetüli, mille Moskva ja EL lahenduseni peaksid lootsima, et siis olulisematele asjadele keskenduda.

Putin näib lootvat, et ELi riikide erimeelsused ei võimalda juunis Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioone pikendada.

„Ta arvab, et saab ära oodata, kuni normaalne olukord (business as usual) taastub,“ ütles lehele sõltumatu poliitikavaatleja Nikolai Petrov. „Ta eeldab, et retoorika ei muutu, kuid et panganduse ja finantssektori elu läheb lihtsamaks.“

„Putini peamine eesmärk praegu ei ole Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide tühistamine, vaid nende leevendamine,“ ütles majandusanalüütik Kirill Rogov. „Ma arvan, et ta kasutab kombinatsiooni ähvardustest ja rahumeelsetest avaldustest, et mõjutada lääneriikide liidreid finantssektoris sanktsioone leevendama.“

Saksamaa ettevõtlusorganisatsioonid on Merkelile korduvalt kinnitanud, et toetavad Ukraina pärast Venemaale kehtestatud ELi sanktsioone. Nii Merkel kui Putin, kes osalesid veebruaris Minskis relvarahulepingu sõlmimisel, rõhutasid, et konfliktil saab olla vaid diplomaatiline lahendus. „Ajaloo õppetund on, et meil tuleb teha kõik, et lahendada konfliktid rahulikult diplomaatiliste meetmetega, olgu need konfliktid kui tahes keerulised,“ ütles Merkel agentuuri Bloomberg vahendusel.

Merkel märkis ka, et Teise maailmasõja lõpp ei toonud mitte kõigile eurooplastele demokraatiat ja vabadust.