Violetta Riidas • 2. juuni 2015 • 6 min
Jaga lugu:

Hooldushaiglad lähevad haigekassa vastu kohtusse

Benita Kodu juht Marilin Vaksman on nördinud, et juba haigekassa lepingu teisel aastal peavad nad leppima oluliselt väiksema lepingu­mahuga, kui neil oli õigus eeldada.  Foto: Andras Kralla

Kasinuse kärpenuga lõikas haigekassa teise poolaasta lepingumahud poole väiksemaks, mistõttu Benita Kodu kaalub asutuse kohtusse andmist. Hiiu Ravikeskus on seda juba teinud, kirjutas arstide väljaanne Meditsiiniuudised.

Hinnatõus õendusabis on eelarvest ette jõudnud ja toonud teenusepakkujatele tänavu teiseks poolaastaks loodetust oluliselt kehvemad lepingud. Esimesena reageeris Hiiu Ravikeskus. “Esitasime kohtule kaebuse, kuna haigekassa on õigusvastaselt vähendanud meie ravijuhtude arvu,” selgitas Hiiu Ravikeskuse juht Kaidi Vainola.

Haigekassa pakkus neile selle aasta esimeseks pooleks 800 juhtu ja teiseks pooleks loodetud 800 asemel 720 juhtu. Vainola sõnul on neil raamleping sõlmitud neljaks aastaks, aluseks oli konkursiga selgunud paremusjärjestus. “See järjekord on kohustuslik ka ravijuhtude jagamisel,” on Vainola veendunud.

Vainola on haigekassa reeglitesse peensusteni süüvinud ja kinnitab, et haigekassa nõukogu on kehtestanud korra, millest tegevjuhtkond on kohustatud ravijuhte jagades kinni pidama ning milles on sõnaselgelt öeldud, et enne saavad rahastuse konkursi tulemusena paremusjärjestuses eespool olevad haiglad. Selles pingereas on SA Hiiu Ravikeskus esimene, Benita Kodu teine ja näiteks Kallavere haigla viimane ehk kuues.

Olgu lisatud, et Kallavere haigla sai selleks aastaks 244+86 ravijuhtu. Nende ühe ravijuhu keskmine hind on sealjuures 1494 eurot, Benita Kodus aga 1004 eurot. Võrdluseks Hiiu Ravikeskuses maksis juht 1128 eurot.

Haigekassa oli enamasti ignorantne

Hiiu Ravikeskuse juht Kaidi Vainol:

Hiiu Ravikeskuse 2014. aasta teise poolaasta ja 2015. aasta esimese poolaasta maht oli 800 ravijuhtu (kokku 1600). 2015 teiseks poolaastaks aga võeti põhjendamatult ning meiega kokku leppimata 80 ravijuhtu vähemaks. Seega anti 720 ravijuhtu. Läbirääkimised ei kandnud ka vilja ning õigupoolest oligi väga raske kellegagi läbi rääkida, kuna haigekassa oli enamasti ignorantne, tabamatu ja kirjadele ei vasta. Kui me poleks lepingu lisale allkirja andnud, olnuks neil õigus vähendada mahtu 20%. Sellist kaotust ei saanud me endale mingil juhul lubada ning seetõttu sai ka lepingu lisa allkirjastatud ja kohtusse lisamahtu nõudma mindud. Samuti allkirjastasime lisa, sest nõustume, et ka need 720 ravijuhtu tuleb meie puhul rahastada, lihtsalt lisaks tuleb rahastada veel 80 ravijuhtu.

Vainola sõnab, et alles seejärel, kui esimestest midagi üle jääb, tohiks rahastada tagapool olijaid. See on ka üsna loogiline, sest muidu polekski ju konkursil mõtet, leiab ta. Ta lisab, et haigekassa juhatus on oma eelmise aasta otsuses just sellest korrast lähtunud ja selle ise ka kirjalikult välja toonud. “Nüüd on rahastust jagatud suvaõiguse järgi ning haigekassa nõukogu kehtestatud korda teadlikult järgimata jättes, andes rahastust pingereas viimastele ja mitte esimestele,” on Vainola nördinud.

Pingerida kehtib ajutiselt

Haigekassal on sootuks teine nägemus. Haigekassa ravi rahastamise talituse juhi Anneli Taali sõnul kehtib pingerida vaid valiku menetluse protsessis ja selle eesmärgiks on kõigi taotlejate hulgast välja valida haigekassa lepingupartnerid  järgmiseks valikuperioodiks.

“Ravijuhtude iga-aastaseks jagamiseks valikumenetluse tulemusena moodustunud pingerea alusel puudub õiguslik alus,” lausub Taal. Ta selgitab, et praktikas tähendaks iga-aastane pingerea rakendamine seda, et need tervishoiuteenuse osutajad, kes olid valikul koostatud pingereas eespool, saaksid ka edaspidi samapalju ravijuhte, nagu nad said valikumenetluses. Aga need, kes olid pingereas tagapool, võivad tulenevalt haigekassa igal aastal muutuva eelarve piiratusest mõnel aastal üldse ravijuhtudeta jääda, kuigi ka nendega on sõlmitud leping 2018. aasta 30. juunini.

“Pingerea allpool otsas olevate teenusepakkujate patsientidele tähendaks see haigekassa kulul saadava ravi katkestamist, mille jätkamise ainsaks lahenduseks on jätkata ravi teiste teenusepakkujate juures, kes said pingerea alusel rohkem ravijuhte,” jätkab Taal. “Samas ei pruugi see ravijärjekordadest tulenevalt võimalik olla.”

Tema sõnul kahjustaks selline lähenemine kindlustatute huve ja samuti saaks kahjustatud pingerea viimaste kohtade valikupartnerite õigustatud ootus teenindada kindlustatuid kogu lepinguperioodi vältel.

Haigekassa rikub riigikohtu suuniseid

Benita Kodu juht Marilin Vaksman:

Benita Kodu puudutava riigikohtu otsuse 3-3-1-29-12 p 14 järgi peab avaliku ressursi kasutusse andmine toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse ning võimaldab võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel. Pärast esimest raamlepingu aastat aga sellist “kohast menetlust” ei eksisteeri. Saaksime oma taotletud mahud, kui rakendataks paremusjärjestust või viidaks läbi raamlepingu sees minikonkurss. Ainus viis, kuidas BK ei saa taotletud mahus ravijuhte, on see, kui EHK rikub riigikohtu suuniseid.

Benita Kodu kaotas samuti

Pahane on ka pingereas teisel kohal oleva Benita Kodu juht Marilin Vaksman, sest neile pakutakse tänavu teiseks poolaastaks loodetud 155 juhu asemel vaid 65.

“Oleme investeerinud, sest arvestasime nelja-aastase lepinguga 310 ravijuhtu aastas. Kuna saime konkursil teise tulemuse, siis eeldasime, et meie juhtudega ei tohiks probleeme tulla, kuigi lepingust tulenevalt jagatakse neid poolaasta kaupa,” on Vaksman pettunud, sest juba lepingu teisel aastal on nad 90 juhuga miinuses.

Benita Kodu pöördus 24. aprillil kirjaga haigekassa poole. Nad viitavad, et kuna raamleping sõlmitakse neljaks aastaks, siis on nad sellega ka oma pakkumises arvestanud. “Pakkusime maksimaalset võimalikku allahindlust ja taotlesime 155 ravijuhtu poolaastas. Seni ei ole meile esitatud ühtegi etteheidet inspektsioonide käigus. Oleme üritanud olla eeskujulik lepingupartner ning teinud selleks märkimisväärseid pingutusi,” seisab pöördumises.

Kiri jätkab tõdemusega, et haigekassa tehtud pakkumine 2015. aasta II poolaastaks mahus 65 ravijuhtu tagab neile üksnes 42% taotletud mahust. Samas tagab haigekassa ja ASi Benita Kodu vahel sõlmitud kehtiv leping vähemalt 80% eelmise kalendriaasta sama perioodi tegelikust mahust. Selle on nad täitnud 99,9% ulatuses. Seetõttu palub erakliinik haigekassa selgitusi kujunenud olukorra kohta.

Haigekassal on ka siin vastus olemas. “Benita Kodule pakuti 2015. aasta II poolaastaks 65 ravijuhtu, mis on 42% esimese poolaasta lepingu mahust ehk valikul saadud mahust. Kallavere haiglale pakuti 86 ravijuhtu, mis on 35% lepingu mahust. Võrreldes teiste valikupartneritega planeeriti Kallavere haiglale selle aasta II poolaastaks kõige suurem langus võrreldes I poolaastaga,” selgitab Taal. Ta lisas, et tulenevalt Kallavere haigla soovist allkirjastati nendega rahaline lisa, milles ravijuhud jaotati poolaastate vahel võrdselt.

Drastiline hinnatõus

Mis aga sellise olukorra on tinginud, et mahte tuleb niipalju vähendada? Teadagi mis – raha või õigemini selle vähenemine. Taali sõnul on õendusabi teenuste hindade ajakohastamise ja tervishoiutöötajate palgakokkuleppe tõttu kasvanud hinnad 23%. Õendusabi eelarve kasvas seejuures vaid 13%, sh statsionaarse hooldusravi eelarve 11%.

“Summaarselt võttes kahanes haigekassa ostetav teenuse reaalmaht õendusabis ca 8%. Sellistes tingimustes oli vältimatu kõigi lepingute juhtude vähenemine eelarve piirangusse mahtumiseks. Eesmärgiks oli lepingud planeerida viisil, et reaalkahanemine jaguneks asutuste vahel proportsionaalselt,” selgitab Taal.

Hiiu Ravikeskuse juhti Kaidi Vainolat aga proportsionaalsuse jutt ei rahulda. “Kannatajaks ei ole siin mitte ainult meie ja teised haiglad, vaid ka patsiendid, sest konkursil moodustub pingerida loogika alusel, et eespool on see, kes paremat teenust pakub. Ka riik, kuna üks kriteerium konkursil on pakutavad allahindlused. Hetkel on aga antud rahastus allahindlust mittepakkunud haiglale, kes oli pingereas viimane, jättes samal ajal andmata raha esimestele, kes pakkusid allahindlust,” juhib ta tähelepanu.

Kallavere haigla ravijuhu hind on alati olnud kõrgem

Eesti Haigekassa ravi rahastamise talituse juht Anneli Taal:

Kallavere haigla ravijuhu keskmine maksumus (RJKM) arvutati võrdsetel alustel teiste valikupartneritega – aluseks võeti eelmise aasta lepinguline RJKM ja sellele lisati haigekassa tervishoiuteenuste loetellu viidud muudatustest tulenev hinnatõus.

Kallavere haigla ravijuhu keskmine maksumus on olnud ajalooliselt kõrgem, kuna võrreldes teiste Harjumaa statsionaarse õendusabi pakkujatega on seal ravil olulisemalt suuremas proportsioonis kõrgema etapi haiglatest (nt PERH) saadetud aktiivravi järgseid raskes seisundis patsiente, kelle ravi on paratamatult kulukam kui näiteks kodust ravile saadetud patsientide oma.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt