Euroopa Komisjon nõuab Eestilt maksuinfot

Tegemist on Euroopa Komisjoni laiema uuringuga, mis kaalub suurfirmadele antud maksusoodustusi lubamatu riigiabi aspektist sellistes riikides nagu Iirimaa ja Luksemburg. Komisjon kogub andmeid kõigist riikidest. Ja kui riik ei esita puuduvat teavet ühe kuu jooksul, võib komisjoni kaevata selle liikmesriigi Euroopa Kohtusse. Kõik ELi liikmesriigid, välja arvatud Eesti ja Poola, on teinud koostööd ja esitanud kogu nõutud teabe.

15 liikmesriigilt küsis komisjon saadud info põhjal täna täpsustatud andmeid konkreetsete maksuotsuste kohta. „Soovime neid hoolikalt analüüsida, et teha kindlaks, kas liikmesriigid kasutavad maksuotsuseid, andmaks äriühingutele valikulisi maksusoodustusi, mis ei ole kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega,” ütles ELi konkurentsivolinik Margrethe Vestager pressiteate vahendusel.

Eesti ja Poola ei ole tänaseks teabenõudele asjakohaselt reageerinud, viidates maksusaladusele ja proportsionaalsuse põhimõttele. Nad on esitanud ainult üldist teavet, kuid keeldunud esitamast konkreetset ja üksikasjalikku ülevaadet maksuotsustest ajavahemikus 2010–2013. Komisjonil on siiski seaduslik õigus nõuda mis tahes teavet, mida ta peab riigiabi uurimise seisukohast vajalikuks, ja liikmesriikidel on kohustus vastata.

Komisjonil käib viis süvendatud uurimist, kus on tõstatatud küsimus maksuotsuste vastavusest riigiabi eeskirjadele. 2014. aasta juunis algatas komisjon uurimise seoses firmaga Apple Iirimaal, firmaga Starbucks Hollandis ning firmaga Fiat Finance & Trade Luksemburgis. 2014. aasta oktoobris algatas komisjon uurimise Amazoni kohta Luksemburgis. Uuritakse, kas individuaalsed maksuotsused annavad ettevõttele valikulise eelise, mida tema konkurentidel ei ole, mistõttu ollakse vastuolus ELi riigiabi eeskirjadega.

2015. aasta veebruaris hakkas komisjon uurima ka Belgia maksusüsteemi, mis võimaldab kontserni kuuluvatel äriühingutel märkimisväärselt vähendada äriühingu tulumaksuga seotud kohustusi nn „ülemäärase kasumi” maksuotsuste puhul.

Euroopa Komisjon küsis jaanuaris liikmesriikidelt maksuhalduri siduvate eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alast infot, sh kõikide sellise otsuse 2010-2013 saanud äriühingute nimesid. Eesti on seisukohal, et kuna ei ole selge, millisel õiguslikul alusel Euroopa Komisjon sellises mahus sellist teavet küsida saab, ei ole võimalik mh maksusaladust/ärisaladust sisaldavat infot jagada. Euroopa Komisjon (konkurentsi peadirektoraat) toob info andmise aluseks uuest riigiabist teatamise regulatsiooni ning üldisemalt riigiabi reeglite rikkumise vastu võitlemise argumendi, kuid Eesti seadused maksuhalduri eelotsustega ettevõtjaid erinevalt kohelda ega seeläbi riigiabi anda ei võimalda.

Rahandusministeerium on Euroopa Komisjoniga täiendavalt veel aprillis suhelnud ja Eestis kehtivat süsteemi selgitanud ning lisaselgitusi palunud, kuid pole neid praeguseks saanud. Ootame tänasele pressiteatele lisaks ka ametlikku kirja. Pikemalt saame kommenteerida siis, kui see on käes ja oleme jõudnud seda analüüsida.