Peaminister andis loa võlga suurendada

Suurim võlakoormus on Andrus Ossipi juhitaval Elronil ehk ASil Eesti Liinirongid.  Foto: Meeli Küttim, Äripäev

Mai lõpus andis peaminister Taavi Rõivas eriloa viiele asutusele netovõlakoorma suurendamiseks lubatust suuremas mahus, suurim võlakoorem on seadusega lubatust kaheksa korda suurem.

Suurim võlakoormus on ASil Eesti Liinirongid (Elron). Kuigi firma võlakoormus on aasta-aastalt kahanema planeeritud, on netovõlakoormus suhtes tuludega 335% ehk enam kui kaheksa korda suurem lubatud määrast. Elroni  juhatuse esimees Andrus Ossip selgitas, et neto­võlakoormus on otseselt seotud uute diiselrongide hankega. Nimelt soetas Elron kapitalirendi põhimõttel 20aastase perioodiga 20 diiselrongi. Küll aga kinnitab ta, et võlakoormus ei suurene ning sama väidab valitsuse kinnitatud õigusakt.

Ossip nentis, et vajamineva toetuse määra mõjutab mitu tegurit: riikliku tellimuse maht, pileti hind, Elroni tegevuskulude muutus, sealhulgas kütuse hinna, aktsiisi muutus ja infrastruktuuri tasude muutus. Ossip selgitas, et Elronil on plaan riigi osa vähendada reisija panuse suurenemisega pileti hinnas.

RKAS hakkab laenu abil suurobjekte ehitama

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) netovõla koormus suureneb hüppeliselt järgmisest aastast, mil võlakoormuse protsent tuludest on 156 protsenti, teine hüpe leiab plaani järgi aset 2018. aastal.

RKASi kommunikatsioonijuht Madis ­Idnurm selgitas, et kõigi võlakoormust mõjutavate projektidega on eelnevalt riigi eelarvestrateegias arvestatud ja nende ehituse finantseerimiseks ongi võlakoormuse kasvu või erinevust tavareeglist planeeritud.

Aastail 2016–2018 on töös järgmised suuremad ehitusprojektid: ERMi uus peahoone, Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, uus Tallinna vangla, rahvusarhiivi uus hoone, Tallinna uus kohtumaja, riigikontrolli hoone, Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine presidendi residentsiks, terviseameti uus büroohoone, Pärnu politsei- ja päästeameti hoonekompleks, Euroopa IT-agentuuri hoone ja Piusa kordon.

Idnurm lisas, et RKASi nõukogu kinnitatud strateegilises vaates peaks ettevõtte kapitalistruktuur jõudma tasemeni, kus kaks kolmandikku investeeringutest finantseeritakse võõrkapitalist. Muu hulgas on üheks lähtekohaks võõrkapitali väiksem tootlusootus võrrelduna omakapitaliga ning ettevõtte tegevuse tagamine ärilistel alustel.

“Kinnisvarainvesteeringud on olemuselt pikaajalised projektid, kus mahukad investeeringud teenivad tulu tagasi valdavalt 10–30 aasta vältel. Ettevõtte kasumlikkuse seisukohast ei ole kasulik hoida suures koguses madala tootlusega likviidseid vahendeid,” selgitas Idnurm.

Miks on kehtestatud võlapiirangud?

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Andrus Säälik kommenteeris, et eelarveseaduses sätestatud reeglite eesmärk on võtta kontrolli alla valitsus­sektori eelarvepositsiooni ja võlakoormust mõjutavad üksused.

Ta lisas, et asutused peavad teatama vajadusest piirangut ületada koos põhjendustega, et valitsus saaks seda riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis eelarvepoliitikat kujundades arvestada. “Sellega väldime ka riski, et seame valitsussektori jaoks eesmärgi, aga selle üksused toimetavad omapäi,” ütles Säälik. Ta lisas, et reeglite eesmärk ei ole piirata kõikide üksuste võlakoormust ühesuguse numbriga, vaid vaadata neid eraldi iseseisvalt ning hoida kõikide koonddefitsiit kontrolli all.

Et vältida olukorda, kus valitsussektori tasakaalu saavutamiseks tuleb puudujääk kompenseerida teiste arvel, näeb seadus ette eelarvereeglite kehtestamise. Ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil on kehtestatud 40protsendiline netovõlakoormuse piirang. Seda võib ületada aga ainult valitsuse otsusega. Mai lõpus peaministrilt heakskiidu saanute hulgas on aga asutused, mille netovõlakoormuse suhe on lubatust kaheksa korda suurem. Kohalikele omavalitsustele kehtib kuni 2016. aastani 60protsendiline netovõlakoormuse piirang. Äripäev küsis asutustelt, kuhu laenatav raha tee leiab ning millised on plaanid.

Haigla vajab laenu euroraha saamiseks

Ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) võlakoormus kerkib järgmisest aastast. PERHi finantsdirektor Ebe Nõmm selgitas, et haigla soovib ELi struktuurifondidest saada rahastust projektidele, mille kogumaksumus on 48 miljonit eurot. Eelduseks on aga omafinantseeringu määr 50%.

Sel perioodil võtab PERH pikaajalist laenu vaid europrojektide kaasfinantseerimise ulatuses ehk 24,5 miljonit eurot.

Nõmm kinnitas, et PERH suudab nii tagada laenude teenindamise kui ka investeerida piisavalt, et tagada põhitegevuse jätkusuutlik majandamine.

Ajavahemikul 2016–2022 hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt Põhja-Eesti  Regionaalhaigla uue patoloogiakorpuse ja psühhiaatriakliiniku ehitust ning palatiosakondade rajamist regionaalhaigla E-korpusesse. Patoloogiakorpuse uuendamine on vajalik, sest olemasoleva hoone konstruktsioon ei võimalda sellesse nüüdisaegse tehnoloogia paigutamist. Olemasolev patoloogiakorpuse hoone lammutatakse ning ehitada samale kohale uus hoone.

Psühhiaatriakliiniku uue hoonestu rajamise käigus tuuakse tegevus praegu amortiseerunud Seewaldi korpusest üle Hiiu 44 kinnistule. Hiiul paiknenud osakondade tegevus tuuakse üle Mustamäele.

Toetuse jagajad: võlga kui sellist meil tegelikult ei ole

Toetusi jagavate sihtasutuste puhul on netovõlakoormuse suurus pigem raamatupidamislik nüanss.  Toetuste jagajad nendivad ka ise, et neid ei peaks liigitama klassikalise netovõlakoormuse arvutamise metoodika järgi, sest võlga kui sellist neil tegelikult ei ole.

Tegevuskuludes kajastatakse  sihtfinantseerimine tuludes ja kuludes sel perioodil,  mil toetuse saaja teeb kulutused. Struktuuritoetuste kaasfinantseerimise raha sihtasutuse kontodele ei kanta, vaid sihtasutusel on õigus kasutada rahandusministeeriumi kontosid seal ette nähtud mahtude piires ja lähtuvalt vajadusest.

Haridus- ja teadusprogrammidega tegeleva Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Eve Sild selgitas, et sihtasutusel ei ole võlakohustusi selle sõna otseses tähenduses. Toetuste vahendamine on seotud kindlate rahastuslepingutega, mis määravad ära, kui palju kohustusi sihtasutus endale võtta saab.

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhatuse esimees Agu Laius selgitas, et ka neil on tegemist raamatupidamisliku tulemiga.

“Meie ei võta mingisuguseid laenusid, aga kuna anname toetusi ja toetuste kasutamine ehk projektide elluviimine kestab üle aastavahetuse, siis aastavahetuse seisuga jääb raamatupidamislikult kirja suur netovõla koormus, sest selleks ajaks on enamasti antud toetused projektideks ära kasutatud,” selgitas Laius.

Hetkel kuum