Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Marta Jaakson
- 8. juuni 2015 kell 5:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Peaminister andis loa võlga suurendada
Suurim võlakoormus on Andrus Ossipi juhitaval Elronil ehk ASil Eesti Liinirongid.Foto: Meeli Küttim, ÄripäevMai lõpus andis peaminister Taavi Rõivas eriloa viiele asutusele netovõlakoorma suurendamiseks lubatust suuremas mahus, suurim võlakoorem on seadusega lubatust kaheksa korda suurem.
Suurim võlakoormus on ASil Eesti Liinirongid (Elron). Kuigi firma võlakoormus on aasta-aastalt kahanema planeeritud, on netovõlakoormus suhtes tuludega 335% ehk enam kui kaheksa korda suurem lubatud määrast. Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip selgitas, et netovõlakoormus on otseselt seotud uute diiselrongide hankega. Nimelt soetas Elron kapitalirendi põhimõttel 20aastase perioodiga 20 diiselrongi. Küll aga kinnitab ta, et võlakoormus ei suurene ning sama väidab valitsuse kinnitatud õigusakt.Ossip nentis, et vajamineva toetuse määra mõjutab mitu tegurit: riikliku tellimuse maht, pileti hind, Elroni tegevuskulude muutus, sealhulgas kütuse hinna, aktsiisi muutus ja infrastruktuuri tasude muutus. Ossip selgitas, et Elronil on plaan riigi osa vähendada reisija panuse suurenemisega pileti hinnas.RKAS hakkab laenu abil suurobjekte ehitamaRiigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) netovõla koormus suureneb hüppeliselt järgmisest aastast, mil võlakoormuse protsent tuludest on 156 protsenti, teine hüpe leiab plaani järgi aset 2018. aastal.RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm selgitas, et kõigi võlakoormust mõjutavate projektidega on eelnevalt riigi eelarvestrateegias arvestatud ja nende ehituse finantseerimiseks ongi võlakoormuse kasvu või erinevust tavareeglist planeeritud.Aastail 2016–2018 on töös järgmised suuremad ehitusprojektid: ERMi uus peahoone, Eesti Kunstiakadeemia õppehoone, uus Tallinna vangla, rahvusarhiivi uus hoone, Tallinna uus kohtumaja, riigikontrolli hoone, Rocca al Mares asuva Liberty mõisakompleksi täielik rekonstrueerimine presidendi residentsiks, terviseameti uus büroohoone, Pärnu politsei- ja päästeameti hoonekompleks, Euroopa IT-agentuuri hoone ja Piusa kordon.Idnurm lisas, et RKASi nõukogu kinnitatud strateegilises vaates peaks ettevõtte kapitalistruktuur jõudma tasemeni, kus kaks kolmandikku investeeringutest finantseeritakse võõrkapitalist. Muu hulgas on üheks lähtekohaks võõrkapitali väiksem tootlusootus võrrelduna omakapitaliga ning ettevõtte tegevuse tagamine ärilistel alustel.“Kinnisvarainvesteeringud on olemuselt pikaajalised projektid, kus mahukad investeeringud teenivad tulu tagasi valdavalt 10–30 aasta vältel. Ettevõtte kasumlikkuse seisukohast ei ole kasulik hoida suures koguses madala tootlusega likviidseid vahendeid,” selgitas Idnurm.Miks on kehtestatud võlapiirangud?
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonnajuhataja Andrus Säälik kommenteeris, et eelarveseaduses sätestatud reeglite eesmärk on võtta kontrolli alla valitsussektori eelarvepositsiooni ja võlakoormust mõjutavad üksused.
Ta lisas, et asutused peavad teatama vajadusest piirangut ületada koos põhjendustega, et valitsus saaks seda riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis eelarvepoliitikat kujundades arvestada. “Sellega väldime ka riski, et seame valitsussektori jaoks eesmärgi, aga selle üksused toimetavad omapäi,” ütles Säälik. Ta lisas, et reeglite eesmärk ei ole piirata kõikide üksuste võlakoormust ühesuguse numbriga, vaid vaadata neid eraldi iseseisvalt ning hoida kõikide koonddefitsiit kontrolli all.
Et vältida olukorda, kus valitsussektori tasakaalu saavutamiseks tuleb puudujääk kompenseerida teiste arvel, näeb seadus ette eelarvereeglite kehtestamise. Ühtlasema finantsdistsipliini eesmärgil on kehtestatud 40protsendiline netovõlakoormuse piirang. Seda võib ületada aga ainult valitsuse otsusega. Mai lõpus peaministrilt heakskiidu saanute hulgas on aga asutused, mille netovõlakoormuse suhe on lubatust kaheksa korda suurem. Kohalikele omavalitsustele kehtib kuni 2016. aastani 60protsendiline netovõlakoormuse piirang. Äripäev küsis asutustelt, kuhu laenatav raha tee leiab ning millised on plaanid.
Haigla vajab laenu euroraha saamiseksKa Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) võlakoormus kerkib järgmisest aastast. PERHi finantsdirektor Ebe Nõmm selgitas, et haigla soovib ELi struktuurifondidest saada rahastust projektidele, mille kogumaksumus on 48 miljonit eurot. Eelduseks on aga omafinantseeringu määr 50%.Sel perioodil võtab PERH pikaajalist laenu vaid europrojektide kaasfinantseerimise ulatuses ehk 24,5 miljonit eurot.Nõmm kinnitas, et PERH suudab nii tagada laenude teenindamise kui ka investeerida piisavalt, et tagada põhitegevuse jätkusuutlik majandamine.Ajavahemikul 2016–2022 hõlmab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt Põhja-Eesti Regionaalhaigla uue patoloogiakorpuse ja psühhiaatriakliiniku ehitust ning palatiosakondade rajamist regionaalhaigla E-korpusesse. Patoloogiakorpuse uuendamine on vajalik, sest olemasoleva hoone konstruktsioon ei võimalda sellesse nüüdisaegse tehnoloogia paigutamist. Olemasolev patoloogiakorpuse hoone lammutatakse ning ehitada samale kohale uus hoone.Psühhiaatriakliiniku uue hoonestu rajamise käigus tuuakse tegevus praegu amortiseerunud Seewaldi korpusest üle Hiiu 44 kinnistule. Hiiul paiknenud osakondade tegevus tuuakse üle Mustamäele.Toetuse jagajad: võlga kui sellist meil tegelikult ei oleToetusi jagavate sihtasutuste puhul on netovõlakoormuse suurus pigem raamatupidamislik nüanss. Toetuste jagajad nendivad ka ise, et neid ei peaks liigitama klassikalise netovõlakoormuse arvutamise metoodika järgi, sest võlga kui sellist neil tegelikult ei ole.Tegevuskuludes kajastatakse sihtfinantseerimine tuludes ja kuludes sel perioodil, mil toetuse saaja teeb kulutused. Struktuuritoetuste kaasfinantseerimise raha sihtasutuse kontodele ei kanta, vaid sihtasutusel on õigus kasutada rahandusministeeriumi kontosid seal ette nähtud mahtude piires ja lähtuvalt vajadusest.Haridus- ja teadusprogrammidega tegeleva Sihtasutuse Archimedes juhatuse esimees Eve Sild selgitas, et sihtasutusel ei ole võlakohustusi selle sõna otseses tähenduses. Toetuste vahendamine on seotud kindlate rahastuslepingutega, mis määravad ära, kui palju kohustusi sihtasutus endale võtta saab.Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital juhatuse esimees Agu Laius selgitas, et ka neil on tegemist raamatupidamisliku tulemiga.“Meie ei võta mingisuguseid laenusid, aga kuna anname toetusi ja toetuste kasutamine ehk projektide elluviimine kestab üle aastavahetuse, siis aastavahetuse seisuga jääb raamatupidamislikult kirja suur netovõla koormus, sest selleks ajaks on enamasti antud toetused projektideks ära kasutatud,” selgitas Laius.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Eesti majanduse tervis
0
Sisemajanduse kogutoodang
Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
Allikas: Statistikaamet
Aivar Hundimägi: ärge nii enam riigieelarvet tehke
Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade kordategemisel oma usalduskrediidi maha mänginud, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Valitsus eesotsas peaminister Kaja Kallasega on riigi rahaasjade kordategemisel oma usalduskrediidi maha mänginud, kirjutab Lääne-Virumaa Uudiste peatoimetaja, Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi.
Oodatav käibemaksutõus hoiab hindu kõrgel
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Kaupmehed pole käibemaksu tõstmise ootuses veel hindu tõstnud, kuid teevad seda lähikuudel, rääkisid analüütikud.
Eesti ettevõtete tervis
6,59
Rahuldav
0
10
Kõik sektorid
Spordifirma Robus kasvatas käibe kahekordseks
Tallinna börsi alternatiivturul First North kauplev spordiidufirma Robus keskendus 2023. aasta esimesel poolel tootearendusele ning jõudis haldus- ja müügiprotsesside optimeerimise tulemusena kasumipiiri lähedale.
Tallinna börsi alternatiivturul First North kauplev spordiidufirma Robus keskendus 2023. aasta esimesel poolel tootearendusele ning jõudis haldus- ja müügiprotsesside optimeerimise tulemusena kasumipiiri lähedale.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: kuidas ma ümaraspäi endale kandilise sõbra sain
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Äripäeva kolumnist-ettevõtjal Üllar "Myrakas" Priksil on nüüd toidukäru. Vaja läks vaid kasti õlut ja oma äripartnerit kiruvat naabrimeest.
Margus Nõlvak: hinnake kirgi!
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Töötajate kired ei ole sageli otseselt seotud inimeste igapäevatööga, kuid nende panus töö kvaliteeti on hindamatu, kirjutab Tele2 juht Margus Nõlvak Äripäeva essees.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eesti autotööstur paljastab „Kuumal toolil“, millal tuleb elektriautode buum
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kui Euroopa riigid ei hakka massiliselt toetama elektriautode ostmist, siis jääb nende osakaalu kasv Euroopas marginaalseks, ennustas autotööstusele interjööridetaile valmistava Mistra-Autexi juht Priit Tamm saates „Kuum tool“.
Kone juht teatas lahkumisest
Soome liftitootja Kone teatas hommikul enne börsi avanemist, et tegevjuht Henrik Ehrnrooth lahkub järgmise aasta esimesel poolel ametist, ettevõte hakkab uut juhti otsima.
Soome liftitootja Kone teatas hommikul enne börsi avanemist, et tegevjuht Henrik Ehrnrooth lahkub järgmise aasta esimesel poolel ametist, ettevõte hakkab uut juhti otsima.
Äripäev alustab koostööd Financial Timesiga
Alates tänasest saab Äripäeva veergudel lugeda analüüse Financial Timesist, mis aitavad mõtestada meie ümber toimuvat.
Alates tänasest saab Äripäeva veergudel lugeda analüüse Financial Timesist, mis aitavad mõtestada meie ümber toimuvat.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi