Metsa- ja puidusektor kasvab majandusest kiiremini

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 15. juuni 2015 kell 12:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Metsa- ja puidusektor kasvab majandusest kiiremini
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott OtsmannFoto: Julia-Maria Linna
Puidutööstuse lisandväärtus kasvas eelmisel aastal 11,3% ehk oluliselt kiiremini, kui Eesti majandus tervikuna.
Eesti majandus kasvas eelmisel aastal 3,4%. Sellest töötleva tööstuse kesmine kasv oli 4,6%, kuid puidutööstuse lisandväärtus kasvas 2,5-3,3 korda kiiremini, kirjutab 16. juuni Äripäeva Tööstuse kuukiri.
2014. aasta statistika andmetel moodustab metsa- ja puidusektor, sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus, Eesti SKPst 5,3%, selgus metsa- ja puidutööstuse liidu ülevaatest. Omakorda puidu- paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses on 23,7%.
Ettevõtete kogumüügi puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus moodustas 2,9 miljardit eurot. Seejuures puidu-, paberi- ja mööblitööstus moodustas töötleva tööstuse müügitulust 21%, olles sellega suurim tööstusvaldkond. Puidutööstus on sellega üks Eesti kiiremini areneva lisandväärtuse kasvuga majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid.
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Ott Otsmann tõi esile kaks põhjust, miks kohaliku puidutööstuse lisandväärtuse kasv on olnud kiirem kui Eesti majanduses keskmiselt. “Oleme toodete väärtusahelas üles liikunud,” nimetas ta ühe. Seda näitab asjaolu, et kogu lisandväärtus on kasvanud rohkem, kui on olnud summaarne mahukasv. Tõusnud on näiteks höövelmaterjali, ehituskomponentide, elementmajade ja graanulite osakaalud.
Miks puidutööstuses kasvab lisandväärtuse loomine kordades kiiremini kui Eesti majanduses tervikuna?
Ando Jukk, UPM-Kymmene Otepää juht
Oma olemuselt on Eesti puidutööstus tänapäevastel alustel üles ehitatud. Vana tehnoloogiat, mis igasuguse efektiivsuse ära tapaks, on vähe alles jäänud. Kasutatakse moodsat sisseseadet või on tootmine hästi korraldatud. Üks efektiivsuse alus on kindlasti see, et tooted on enamasti mõeldud eksportturgudele. Rahvusvahelises konkurentsis ei ole võimalik olla mugav, vaid peadki ellu jäämiseks olema efektiivsem. Kiita tuleks muidugi puidutööstuste juhte ja omanikke tarkade otsuste eest.
Tiit Nilson, ASi Woodwell juhataja
Investeeringud on hakanud vilja kandma. Oleme jõudnud sellesse etappi, kus müüme kõrge lisandväärtusega valmis toodet. Enam ei müü lihtsalt palki või paberipuitu, pigem hööveldatud ja värvitud laudadest valmis majadeni välja. Metsa ja puidutöösturid on väga tublit tööd teinud ja eriti arvestades, et tegu on suurte tööandjatega väljaspool Harjumaad.
Kindlasti aitavad tehtud investeeringud kasvatada sektorit ka edaspidi, kui midagi väga drastilist näiteks seadusandluses ei muutu.
Jaano Haidla, ASi Graanul Invest juhatuse liige
Järelikult puidutöösturid hoolsamad ja teevad rohkem tööd. Sektoris tohutult tööd tehtud ja seejuures alates 1990. aastate lõpust järjepidev oldud. Sektori inimesed on väga pühendunud.
Oleme maailmatasemel selles vallas ja seda järjepidevalt. Eestis on olnud ka teisi välgatusi. Tuleb teha järjepidevalt tööd. See on sama kui koristada tuba korra kuus, siis on pidevalt segadus. Aga kui iga päev koristada, siis on asjad korras. Tööstuses on sama, iga päev tuleb tegeleda pühendunult ja siis on ka tulemus.
Teine põhjus on taastuva materjali nõudluse kasv
“Puitehitiste turg on Euroopas on kõva arengu läbinud. Samuti areneb taastuvenergeetika,” ütles ta. Ka edaspidiseks on Eesti ettevõtetel arengupotentsiaali puitmaterjalide väärindamisel. Näiteks on ehituses kasutatavaid konstruktsioonielemente, mida saame toota lisaks tänastele.
Otsmann tõi välja, et areneb insenerpuidu tootmine, mis lühidalt ja lihtsamalt öelduna tähendab seda, et puitmaterjal ja inseneriteadmised pannakse kokku ning valmistatakse tooted, mida kasutatakse hoonete ehitamisel. Ilmekas näide on ristkihtpuit ja liimpuitkomponendid, mille edukas areng võimaldab ehitada järjest kõrgemaid ja suuremaid puitmaterjalil baseeruvaid hooneid. Tootjad otsivad pidevalt uusi võimalusi.
“Juba on tehtud investeeringud, et toota peenemast ja lühemast puidust saematerjale ja väiksemõõdulisi komponente,” rääkis Otsmann.
Metsa- ja puidutööstuste liidu teatel on puidupõhised tooted Eestile olulisim väliskaubanduse bilanssi tasakaalustav kaubagrupp. Puittoodete eksport ületab importi ligi 4 korda ning väliskaubanduse saldo on olnud läbi aegade tugevalt positiivne.
2014. aastal moodustas puittoodete väliskaubanduse saldo +1,2 miljardit eurot. Puittoodete ekspordimahus on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted nagu ehituskomponendid, tehasemajad, sae- ja höövelmaterjal ning puitmööbel ja selle komponendid.
Eksport on olnud pärast 2008.-2009. aasta majanduslangust kasvav ning 2014 eksporditi 1,65 miljardi euro väärtuses puidupõhiseid tooteid. Kogu Eesti ekspordist moodustas see 13,7%.
Esialgsel keskkonnaagentuuri hinnangul oli 2014. aasta raiemaht ca 10,4 miljonit m³. Metsanduse Arengukava 2020 järgsele raiehinnangule 12–15 mln m³ aastas jääb see veel oluliselt alla. Võrreldes 2013. aastaga oli metsakasutuse mahukasv 10%. Viimaste aastate investeeringud lubavad prognoosida raiemahtude edasist kasvu tööstusliku puidu varumisel. Metsamajandajad näevad suurt potentsiaali madalama kvaliteediga energiapuu täiendavas kasutusmahus, kuna raieküpsete metsade osakaal on suur madala kvaliteediga küttepuu sortimendi osas.
Et säilitada kasvu, on oluline pidev areng
“Eesti on väike maa. Peame pidevalt arvestama suuremate konkurentidega nagu näiteks Soome ja Rootsi. Me ei saa pakkuda nii suuri mahte, selle võrra aga on meie tootjad efektiivsemad ja paindlikumad,” ütles Otsmann.
Võib prognoosida ka edasist summaarse lisandväärtuse kasvu järgnevatel aastatel. Seda nii mahukasvu tõttu kui ka toodete liikumisel väärtusahelas ülespoole. Puittoodete tootmine annab võimaluse taastuval ressursil põhinevate materjalitehnoloogiate arenguks ning puidu biomassi kasutamine taastuvenergeetika arenguks. Eestis paiknev kohalik ressurss vähendab puidutööstuse toormeriski võrreldes tööstusharudega, mis baseeruvad importtoormel. Seda aga vaid juhul, kui metsakasutuse regulatsioonid on orienteeritud metsade kestlikule majandamisele.
Ilmub 16. juunil
Tööjõuvajadusest rasketööstuses
Metallitööstusettevõtte eestvedamisel rajatakse Virtsu ettevõtluskeskust
Energiasääst tööstushoonetes
Oma energiatootmine viib tööstuse kasumisse
Mida teha tööstuses Big Dataga?
2015. aastaks võib prognoosida sektoris summaarset mõõdukat mahu- ja käibekasvu ning lisandväärtuse kasvu, mis erinevatelt ettevõtetelt saadud koondhinnangul jääb keskmisena 10% piirimaile. Turud ei ole nii head kui eelmisel aastal ja seega oleks 10% kasv juba väga hea saavutus. Kuna mehaanilisse töötlemisse ja graanulitootmisesse on investeeritud ja jätkuvalt investeeritakse, on summaarne käibekasvu prognoos üsna tõenäoline.
Lühiajastatistika andmetel kasvas puidu tarbimine energiatootmisel 2014. aastal keskmiselt 13,3%. Kokku kasutati erinevaid energiapuidu sortimente ja energiatooteid 4,5 miljonit m³, mille primaarenergia sisaldus on ligikaudu 9 TWh. ENMAK 2030+ eelnõus on puidukasutuse potentsiaal energeetikas hinnatud 18 TWh-ni aastas.
Investeeringud kogu metsa- ja puidusektoris kasvasid ligi viiendiku võrra, sealjuures puidutööstuses 50%. Töökohtade arv sektoris 2014 ei kasvanud. Keskmisena oli sektoris kokku 34 800 töökohta, mis on 0,3% vähem kui 2013. aastal.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum