Eesti on Kreekast parem, aga Leedust kehvem

Kui veel 2013. aastal oli nii Eesti kui ka Leedu SKP elaniku kohta 73% Euroopa Liidu keskmisest, siis Eesti on samale tasemele püsima jäänud, kuid Leedu punkti võrra tulemust parandanud. See-eest läks esimese juuni andmete järgi Eesti lõpuks mööda sügavas kriisis vaevlevast Kreekast.

Eesti naabritest on SKP elaniku kohta samaks jäänud Lätil. Soomes on aga näit langenud omajagu – kui veel kaks aastat tagasi oli SKP elaniku kohta 113%, siis mullu oli see juba 110% Euroopa Liidu keskmisest.

Majandusteadlase Rainer Katteli sõnul kinnitab Eurostati tabel paljude subjektiivset tunnet, et Eesti majandus enam eriti ei kasva ega arene ja lõunanaabritel läheb meist tunduvalt paremini. „Teame ju isegi, mis meie probleemid on. Suuremat tootlikkust on vaja,“ ütles Kattel. Kindlasti mõjutab Eesti SKPd elaniku kohta ka Venemaa, kuigi ka meist mööda spurtiva Leedu majandus on idanaabri käekäiguga tugevasti seotud.

„Eurostati numbrid peaksid kindlasti praegust valitsust mõtlema panema,“ ütles Kattel. Äsja riigikogus vastu võetud maksupakett tema sõnul Eestile vajalikku struktuurset muutust ei too. „Koalitsioonileping on tugev kompromiss ja praegune maksusüsteem ühe käega võtab ja teisega annab. Kahjuks on see täielik nullsumma mäng,“ märkis Kattel. SKP näidule ei aita Katteli sõnul kaasa ka Eesti kahanev rahvastik.

Superia Corporate Finance'i juhtivpartner Henrik Igasta ütles, et leedukad on pärast kriisi mõningaid asju teinud eestlastest dramaatilisemalt ja sellest ka nende viimase aja Eestist edukam käekäik. Edasiminekuks on vaja uut lähenemist.

Igasta lisas, et tegelikult pole terves Baltikumis juba aastaid olukorda, kus välisinvestorite meelitamiseks piisab vaid nende ees lahti rullitud punasest vaibast. „Trend on pigem see, et rahvusvaheline ettevõte müüb oma vara pigem kohalikule ettevõtjale. Siit on ära läinud palju erafirmasid,“ rääkis ta. Paraku pole lahkumise põhjus ainult Baltikumi seadusandlus ja ettevõtluskeskkond – suuresti peletab välisinvestoreid siit hoopiski piirkonna väiksus.

Igasta sõnul on Eesti probleemid veel kõrged tööjõumaksud ja ettevõtete suutmatus saavutada oma toodetele lisandväärtus. Sotsiaalmaksu langetamist 1% Igasta piisavaks ei pea.

Äripäev kirjutas juuni alguses, et Eesti kaotab edetabelites naabritele üha rohkem. Viimati pani Leedu meist mööda parema konkurentsivõimega. Artikkel pälvis peaminister Taavi Rõivase halvakspanu, kui ta ütles, et tuleb osata ka numbrite taha vaadata. Peaminister on sel nädalal puhkusel ja avaldatud numbreid seekord ei kommenteerinud.