• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,09%8 815,1
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,09%8 815,1
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • 01.07.15, 16:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreekale laenatud raha kreeklased ei näinud

Ainult 10% Kreekale laenatud rahast on jõudnud kreeka rahvani, ütles rahvusvahelise ebaõiglaste võlgade kustutamise eest võitleva organisatsiooni Jubilee Debt Campaigni juht Sarah-Jayne Clifton.
Hoolimata sellest, et kreeklased on neile laenatud rahast kätte saanud kümendiku, avaldatakse meelt Euroopa Liitu jäämise eest.
  • Hoolimata sellest, et kreeklased on neile laenatud rahast kätte saanud kümendiku, avaldatakse meelt Euroopa Liitu jäämise eest.
  • Foto: EPA
Jubilee Debt Campaigni uuringu põhjal on alates 2010. aastast laenanud IMF, Euroopa Keskpank ja eurotsooni riigid Kreekale 252 miljardit eurot, vahendas Briti veebileht The Independent. Sellest summast 232,9 miljardit on kulunud võlamaksetele, Kreeka pankade abistamisele ning 2012. aasta võla ümberstruktureerimise vastaste veenmiseks. „IMF ei olekski pidanud Kreekale raha laenama, kuna 90% võlast kasutati Euroopa finantsinstitutsioonide väljapäästmiseks,“ ütles Clifton.
Ka Nobeli majanduspreemia laureaat ja Columbia ülikooli professor Joseph E. Stiglitz kirjutas üleeile The Guardiani veebilehel avaldatud arvamusartiklis, et Kreekale laenatud rahast on riiki jõudnud kaduvväike osa ning põhisumma on kulunud võlgade tasumiseks erasektori kreeditoridele, sealhulgas Saksa ja Prantsuse pankadele. „Kreeka on ise saanud sandikopikaid, kuid on maksnud kõrget hinda, et hoida elus teiste riikide pangandussüsteeme,“ arvas Stiglitz.
Seda, et raha pole jõudnud kreeka rahvani, illustreerib ka tõsiasi, et kui 2010. aastal oli Kreeka valitsus võlgu peamiselt erasektori pankadele, siis tänasel päeval tuleks 78% võlast maksta avalikule sektorile. Lõviosas on Kreeka võlgu eurotsooni teiste liikmesriikide kodanikele, väiksemas osas aga IMFi laenude kaudu tervele maailmale.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Jubilee Debt Campaigni uuringu põhipunktid leiad siit.
Kreeka võlg | Create infographics

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele