Pille Ivask • 5 juuli 2015

Kreeklased põgenevad Austraaliasse

Paljud kreeklased on uue õnne leidnud Austraalias  Foto: epa

Kui Teine maailmasõda sundis tuhandeid kreeklasi põgenema maakera kuklapoolele Austraaliasse, sunnib neid praegune Kreeka kriis selleks taas, kirjutab Financial Times.

„Sa ei taha ju elada ühiskonnas, kus küik arvavad, et tulevikku pole,“ lausus eelmisel aastal Austraaliasse Melbourne’i kolinud kahe lapse isa Odysseas Tzibrakos. „Me oleme õnnelikud inimesed, kes ei nõua luksusi, ent majanduskriis on Kreeka ühiskonda väga palju muutnud. Inimestele on see väga raske, nad on muutunud vihaseks ning pettunud,“ lausus ta.

Usutavasti on pärast 2008. aastal alanud finantskriisi Austraaliasse põrutanud 10 000 Kreeka või Kreeka-Austraalia kodanikku. Muuseas, 90ndatel oli tendents vastupidine: paljud Kreeka juurtega inimesed naasesid Austraaliast kodumaale, kuna riigi majandus õitses.

Peatuspaik Melbourne

Enamik Austraaliasse läinud kreeklastest on uue kodu leinud Melbourne’is, mis on kujunenud linnaks, kus elab enim kreeklasi väljaspool Kreekat.

Melbourne’i Kreeka kommuuni president Bill Papastergiadis lausus, et kreeklaste sissevool Melbourne’i on aktiivsemaks muutnud ka kogukonna elu. „Iga päev saame me Kreekas elavate inimeste käest küsimusi, missugune on elu siin,“ lisas ta.

Kreeklaste sissevoolu Austraaliasse illustreerib ka tõik, et hiljuti avati riigis kreekakeelne kool ning kaks õigeusu kirikut. Melbourne’i kohalik omavalitsus andis Austraalia kreeklaste heaoluühiskonna kogukonnale 400 000 dollarit, puuduses kannatavaid migrante enda sisseseadmisel veidi aidata.

Tzibrakos saabus Austraaliasse tudengiviisaga. „Mul oli hea tookoht erakolledžis, ent kriisi ajal kärbiti mu palka iga kuue kuu tagant 10% võrra,“ lausus ta ning rääkis, et lisaks sellele jäid töötuks tema vanemad, kes ei saanud samuti oma lapsi aidata.

Ajude äravool Austraalias

Kuigi Melbourne on kreeklaste jaoks populaarseim peatuspaik, sõidab osa kreeklasi ka Sydneysse. 90ndatel töötas Sydney ülikoolis lektorina ka Kreeka praegune majandusminister Yanis Varoufakis.

Chatzilazarou lausus, et ta on praegust kriisi vaadates vihane nii valitsuse kui ka Euroopa Liidu liidrite peale. „Me ei usalda oma poliitikuid. Syriza on ilmselt parem kui teised, ent inimestele on valetatud, valetatud ja veel kord valetatud,“ on Kreekas aiandusäri omanud Chatzilazarou resoluutne.

„Ma olen osa Euroopast, kuid eurooplased ei taha meid aidata. Euroopa on lõhestunud: rikkad on põhjas ja vaesed lõunas,“ arvas ta.

Chatzilazarou töötab praegu Sydneys asuva Hellenic Clubi peakelnerina. Nüüd loodab ta, et suudab teenida piisavalt raha, mida koju saata. „Mu isal pole piisavalt raha laenu maksmiseks ega toidu jaoks,“ nentis ta.

Mitmetel Kreeka immigrantidel on õnnestunud Austraalias leida hea töökoht. Austraalia majandus on viimased 25 aastat üksnes kasvanud.

Koolipsühholoog Ioannis Kalaitzidis emigreerus Sydneysse kaks aastat tagasi ning töötab Macquarie’ Ülikoolis lektorina. Ta lausus, et Austraalias on selgelt näha ajude äravoolu, paljud inimesed tahavad pärast ülikooli lõpetamist mujale elama minna.

Rahutud mõtted Grexitist

Austraalias elavate kreeklaste jaoks on uudised võimalikust Grexitist rahutuks tegevad. „Ma ei kujuta ette, et Kreeka poleks Euroopas,“ ütles Kalaitzidis. „See on Kreeka jaoks suur probleem, ent küsimus on ka Lõuna-Euroopa ning Vahemere idaosa stabiilsuses. Tegu on selgelt viimase demokraatliku riigiga selles piirkonnas,“ lausus ta.

Tzibrakos lisas, et samuti teeb muret see, kuidas Kreekasse maha jäänud sõbrad-sugulased hakkama saavad. „Ei ole nii, et ise elad head elu ja vanemad või õed-vennad peavad ise kriisiga toime tulema,“ sõnas ta.

Hetkel kuum