15 nippi keeruliste aegade ületamiseks põllumajanduses

Keerulisematel aegadel muutub rohkem hinnaliseks ka nupukus – leidugu seda siis endale reklaami tegemises, tehnika valimises, uute klientide leidmises, kokkuhoidlikkuses või koostöös.

Äripäeva tänane põllumajandusrubriigi lugu on oma lugejate jaoks kokku kogunud 2015. aasta I poolaasta olulisemad märksõnad, soovitused ja kavalused – ettevõtjalt ettevõtjale. Need nipid on aidanud paljusid põllumajandusettevõtteid üle Eesti. Loodetavasti aitavad need senisest nutikamalt, tulusamalt, targemalt ja avatuma silmaringiga edasi minna ka meie lugejatel.

*Rahavoogusid planeerides oleks mõistlik läbi mängida kõik võimalikud stsenaariumid ja vaadata, kas ka negatiivse stsenaariumi korral (nagu kulude suurenemine; madal piima-, liha- või teraviljahind) jäävad rahavood positiivseks või tuleb leida täiendavaid tulusid ja hoida kokku kulusid. Tulude vähenemisel saab rahaprognoosi abil kiirelt välja selgitada kulugrupi, mille vähendamine annab kõige suuremat efekti. Oluline on siinkohal ka reageerimise kiirus.

*Just samadest põhimõtetest on lähtunud ka piimatootja Tõntso Agro OÜ, mille juhatuse liikme Triinu Kõressaare sõnul sel aastal olulisemad investeeringud need, mille eesmärk on alandada piima omahinda. Edasi lükatakse vanemate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine ning uue poegimislauda ehitus. Põllumajandusühistu KEVILI juhi Meelis Annuse sõnul toetuse mittesaamisel investeerimisest ei loobuta: toetusega koos investeeritakse 1,1 miljonit eurot ning toetuse mittesaamisel omavahendite piires 400 000 eurot. Ka Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra rõhutas vajadust ülikeerulisel ajal ellujäämise nimel investeerida.

*Tänapäeval ei oodata kutsekoolilt vaid põllumajandushariduse andmist, vaid kool peab ette valmistama lisaks spetsialistidele ka tulevasi ettevõtjaid, kirjutas Maablogis Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin, kelle sõnul ei ole tänapäeval maal suhtumisega “hommikul ärkan üles, saan töökäsu kätte ja täidan seda terve päeva või niikaua, kuni uue saan” võimalik kuigi edukaks saada.

*Pea iga piima - ja lihakarja hulka kuulub ka oma noorkari, kus tulevikku vaadates sirguvad parimate omadustega isendid. Sama kehtib ka puuviljakasvatuses – Halika õunatalu kasvatab kõik oma aedade rajamiseks ja noorendamiseks vajaminevad istikud ise. Põhjuseid selleks kaks: ise kasvatades on kvaliteet garanteeritud ja kokkuhoid mitmekordne. Ka Halika uus juhataja on Ille ja Kalmer Kasvandi enda kasvatatud, nimelt on uueks juhatajaks perepoeg Lauri.

* Halika Õunatalu asutaja Kalmer Kasvand soovitab puuviljakasvatusega alustades kogu tehnoloogia ja pisiasjad ükshaaval läbi mõelda ja kujundada visioon 10 aasta peale ette. „Elu võib tuua küll tagasilööke, kuid äriplaani varuvariandid aitavad neist kergemini üle saada.“

*See, et väiketootjatel on keeruline oma tooteid jaeketti müügile saada, pole täna enam mingi uudis. Küll aga leidub tublisid, kes jaeketi eitava vastuse korral pean norgu ei lase, soovitades sama teistele. „Alternatiiviks on turud, koolisööklate hangetel osalemine või Felixi ja Salvesti taolised tootjad, kellel on lepingud palju väiketootjatega, et vajalik (tooraine-toim.) kokku saada,“ soovitas Selteret OÜ juht Karol Kõrm, lisades, et oma toodangu ise müümisesse tasuks panustada pigem turuplatsil. Oma tooteid müüb üle Eesti erinevatel turgudel ka maasikakasvataja Paavo Otsus, kel on õnnestunud Eestimaine maasikas esialgu jaekettidest vaid Rimisse müügile viia.

* Kalmer ja Ille Kasvand Halika Õunatalust kinnitavad, et otsekontaktid tarbijaga tulevad nende puuviljaärile ainult kasuks. Sestap sõidavad nad igal laupäeval Põlvamaalt Tallinnas asuvale Nõmme turule õunu müüma, et ikka ja jälle oma klientide ja püsiklientidega silmast silma kohtuda.

* Meediaekspert Raul Rebane soovitab põllumajandusühistutel enda tegemistest rohkem rääkida ja positiivset sõnumit levitada. Tema sõnul on ühistutel maal kanda lisaks majandusliku kasu saamise eesmärgile ka sotsiaalne roll. Sama meelt, et endast ja oma tootest tuleb rääkida, on ka tõuloomade aretamise ja maheveiste kasvatamisega tegelev Targo Pikkmets. „Sul võivad head loomad olla, aga kui sa neid teistele ei näita, ei tea keegi, et nad sul on ja ei osta ka,“ kinnitas Pikkmets.

*Koostööd tehes oleksime võimelised pakkuma paremat valikut ning konkurents välismaise toodanguga väheneks, kutsub lillede kasvatamisega tegeleva Rikets Tootmine OÜ müügijuht Getriin Hermlin kohalikke kasvatajaid ühistegevusele üles. „Uus suund võiks olla ühistegevus. See on oluline arenemiskoht mitte ainult taimekasvatuses vaid ka köögiviljakasvatuses. Koostööd tehes oleksime võimelised pakkuma paremat valikut ning konkurents välismaise toodanguga väheneks.“

Taarapõllu talu peremehe Edgar Koltsi sõnul peab ettevõttesse tehnikat soetades natuke nutikust ka olema, muidu kujuneb ostmine ikka meeletult kalliks. Sõstrakombaini sai Kolts paarikümne tuhande euroga – Soome analoog oleks talle maksma läinud 10 korda enam. Pakkeautomaadi leidis ta Ukrainast ning selle hind tuli 20 korda soodsam kui Saksamaal pakutu. Kolts on nii hoolikalt valitud masinate kui nende hindadega väga rahul.

*On väga oluline teada, kui suured on põllumajandusfarmi söödaülejäägid, mis minema visatakse. Ülejääk on puhas raha, mis lihtsalt minema visatakse, selgitas täppispiimatootmise konverentsil Remediumi juht Sivar Irval Eesti põllumeestele. OÜ Estonia tegevjuht Ain Aasa ei viska isegi biojaamast ülejäävad digestaati minema, sest ka see on puhas raha. Digestaat suunatakse Estonia põldusid väetama. „Me ei anna ära ühtegi tonni sitta, seda kõike läheb meil vaja.“

*Lõunapiim OÜ omanik Meelis Mõttus loodab, et tulevikus saab tema Eesti-Läti piiri lähedal asuvast Metsavenna talust ja robotlaudast turismimagnet, kus korraldatakse erinevaid firmaüritusi, mille meelelahutuslikuks osaks on tutvumine robotlaudaga. Praegu on lauta külastamas ja uurimas käinud lasteaia- ja kooligrupid. Tahaks nii, et sinna saaks 24/7 sisse, näiteks teed mobiiliga makse ära ja läheks loomi vaatama, unistab Mõttus.

*Kunagi ühe kriisi ajal andsime isegi sõnnikulindi liisingfirmale tagasi, kuna ei jõudnud teist enam kasutada, rääkis mitut kriisi näinud ja neid ka edukalt seljatanud Lõunapiim OÜ omanik Meelis Mõttus.

*Oidermaa karjamõisa perenaine Marika Erismaa sõnul võib nende tootmist ka omamoodi mahetootmiseks pidada: „Arvestades, et meil pole palju raha, et näiteks väetisse investeerida, oleme ka omamoodi mahe, aga mingeid vastavaid sertifikaate pole.“

*Seda meelt on maasikakasvataja Paavo Otsus, kes omakasvatatud Eesti maasikaga lubab jaekettide poole edasi rühkida. Kvaliteetse toote nimel korjatakse näiteks Halika Õunatalus kõik õunad käsitsi ning samamoodi käsitsi ka ladustatakse, sest I klassi lauaõunal ei tohi olla ühtegi muljumisplekki.