• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PRIA toetatud piimatootja vandus kahjumile alla

    Melmilki omanik Aren Põder sulgeb kahjumliku piimatootmise jaanipäevaks.Foto: Andres Haabu

    „Jaanipäevaks on laut tühjaks müüdud,“ tõdes tuhande lehmaga piimatootja Melmilki omanik Aren Põder, sest ettevõte ei suuda enam rekordodava piima kuhjatava kahjumiga võidelda.

    Laut, mis jääb Tartumaal Mellistes Põdra kinnitusel ilma 520 lüpsilehmast ja pea sama suurest noorkarjast, on 2012. aastal PRIA toetusega ehitatud moodne eurolaut. Just eurolauda ehitamiseks saadud toetus on see, mille peab Melmilk võib-olla PRIA-le tagasi maksma.
    „Karja ostsime sellepärast, et meil on siiras usk põllumajanduse edusse,“ ütles tipptasemel lauda avamisel Melmilki üks omanik Põder. Möödunud nädalal sõlmis ta aga lepingu karja müügiks, sest usk põllumajanduse edusse sai otsa. Iga kuu 40 000 eurot kahjumit teenides ei kesta ettevõte kaua.
    Lehmad müüdud, koondamisteated jagatud
    Hiljemalt jaanipäevaks sõidavad Melmilki lehmad – kes eluskarja liikmena, kes tapamaja poole – valdavalt Lätti, Leetu ja Poolasse, aga võib-olla kaugemalegi. Oleneb, kuhu Eesti vahendajal lehmad maha müüa õnnestub. Põder ütleb, et praegu oli tagumine aeg see samm ära teha – piimatootjatel läheb nii halvasti, et varsti ei õnnestu enam loomigi maha müüa. Pakkumine läheb aina suuremaks.
    Kalkulatsioon, mille alusel Melmilk käed üles tõstis, on lihtne: piima müügihind on langenud alla uskumatuna tundunud 20 sendi piiri, täpsemalt 18,5 senti liitri eest. Euroopa keskmine on jätkuvalt 30 senti.
    Iga lüpstud piimaliitri pealt teenis Melmilk sügisel 6 senti kahjumit, mis aina süveneb. Novembris ütles Põder veel, et kui aprillis on piimaliitri omahind endiselt 22 senti, tuleb lüpsimasinad kokku pakkida. Sellest veel nii palju madalamale langemist ei osanud siis keegi ette näha.

    Iga töökoha kadumine on valla jaoks suur probleem

    Mäksa vallavanem Timo Reinthal

    Vallal pole kohe kõikidele enam kui 20 Mellistes veel tegutsevale Melmilki töötajale töökohta pakkuda, iga töökoha kadumine on valla jaoks suur probleem. Lisaks oma valla elanikele töötavad Melmilkis ka paljud naabervalla Võnnu inimesed.

    Osa inimesi saab vist hooldekodus tööd ja õnneks on põllumajandus meie vallas üks põhiline tegevusala, seega saab osa inimesi siinsetel põldudel vähemalt suveks hooajalist tööd.  Vallas on veel mõned suuremad põllumajandusettevõtted, need vast leevendavad olukorda, kuigi kohest lahendust nii paljudele töötajatele kahjuks pole.

    Ühes kuus teenib ettevõte küll 40 000 eurot kahjumit, kuid peab maksma seejuures ka pangale 13 000 eurot laudalaenu ja 22 inimese palgad. Kõik töötajad on koondamisteated kätte saanud.
    „Eks me konserveerime selle lauda. Kellegi kulul jätkata või laudavõtmeid vallamajja viia ka ei taha,“ lausus Põder.
    Ta lisas, et on viimane aasta hambad risti kahjumit teenides piima edasi tootnud, kuulates valitsuse rahustusi, et ainult natuke tuleb veel rasket aega kannatada. Nüüd sai mõõt täis ja kannatus otsa.
    Kas eurotoetus tuleb tagasi maksta?
    Sügisel kirjutas Äripäev, et Eestis on üle 200 Eesti piimatootja, kes on saanud PRIA-lt selliseid toetusi, mille nad peaksid suure tõenäosusega tagasi maksma, kui lõpetaksid praegu tegevuse, müüksid lehmad ja paneksid laudauksed kinni. Melmilk nende seas.
    Probleem puudutab peaasjalikult piimatootjaid, kes taotlesid toetusi maaelu arengukava meetmetest aastatel 2007-2013 vähemalt ühe meetme alt neist kolmest: alustamistoetus noortele põllumajandustootjatele, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks või loomakasvatusehitistesse.
    Piimatootjal on nendest toetusest tulenevalt kohustus viis aastat pärast viimase osa väljamakset investeeringut säilitada ja sihipäraselt kasutada. See tähendab, et piimatootmine peab jätkuma. Melmilki viis aastat eurolauda toetussumma viimasest väljamaksest saab täis järgmise aasta veebruaris.
    Põder ütleb, et ei tea, mis PRIA toetusest saab ja kas ta peab selle tagasi maksma. „Eks kirjutame PRIAsse päringu ja lõpuks võime kirjutada ka pankrotiavalduse, kui muudmoodi ei saa.“
    Paari aasta eest pidulikult avatud eurolautades on nüüd meeleolu märksa nurkam, sest raha on otsas.Foto: Andres Haabu
    PRIA teatel pole Melmilk neile ise tegevuse lõpetamise kavatsusest teatanud ning neil pole selle kohta ka muud kaudset infot. “PRIA-l ei ole seega praeguseni põhjust arvata, et ettevõte valmistub tegevuse lõpetamiseks ning pole ka olnud põhjust toetuse tagasinõudmiseks,“ vahendas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.
    Mõned nipid
    Sarv-Kaasik märkis, et sõltuvalt lõpetamise asjaoludest ja objekti edasisest saatusest on võimalikud mitmesugused lahendused alates toetuse tagasinõudest loobumisest kuni täies mahus tagasinõudeni. „Võimatu on praegu öelda, kuidas võiks minna Melmilki toetusega, kui ettevõte tõesti enne investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tähtaega tegevuse lõpetama peaks.“
    Samas on toetuse tagasimaksmisest pääsemiseks ka erandolukordi, kus viie aasta nõuet ei pea täitma tingimata toetuse taotleja ise. Ta võib anda kogu oma põllumajandusettevõtte koos toetuse abil soetatud investeeringuobjektiga üle teisele ettevõtjale. Selle Põder välistab. Laut jääb tühjaks ja näiteks lihaveiseid ta seal kasvatama hakata ei kavatse, sest lüpsilehmade laut selleks lihtsalt ei sobi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Tim Cook sõlmis hiinlastega salaja 275 miljardi dollari suuruse leppe
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Apple’i tegevjuht Tim Cook sõlmis viis aastat tagasi Hiina ametivõimudega lepingu, mille maht võis ulatuda 275 miljardi dollarini, selgub täna avaldatud raportist. Leppe eesmärk oli lihtsustada Apple’i tegevust Hiinas, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Mänguturul tasub investoritel vaadata vanade tegijate poole
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.
Kuigi mängutootjate aktsiad on pandeemia algusest kõvasti kasvanud, ei pruugi olla veel hilja kasvust osa saada, rääkis Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Aivar Õepa. Siiski on tema hinnangul idufirmade asemel mõistlikum vaadata turul juba kanda kinnitanud ettevõtete poole.