Selles väidetakse, et PTSH jääb diagnoosimata, sest suur osa sellel all kannatajatest ei pöördu spetsialisti poole või lahkub kohe pärast missiooni kaitseväest (10-15%). Sageli leiavad sõjaveteranid enese jaoks lahenduse alkoholi või muude meelemürkide kasutamisest, mistõttu võib haigus jääda märkamata.
Tüüpilisteks PTSH sümptomiteks on trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, mis ilmnevad püsiva emotsionaalse tuimuse foonil, eraldumine teistest inimestest ning traumat meenutava tegevuse ja situatsioonide vältimine. Üks sümptom on ka raev ja agressiivsus, mis enamasti avaldub perevägivallana. Samuti võib olla peresuhte lagunemises süüdi emotsionaalne tuimus. Sageli võib PTSH tingida suitsiidi.
Uuringute järgi ohustab lahingstressist tingitud PTSH rohkem nooremaid veterane vanuses 18-24-aastat, võrreldes vanematega alates 40. eluaastast. Samas ei mängi haigestumise puhul mingit rolli nende sugu, rass või auaste.
Diplomitöö järeldustes leiab autor, et osaliselt võib leida sõjaveteranide vaimsetes probleemides põhjust ka väljaõppes, mille kohaselt sõdur ei karda ja poisid ei nuta.
Autor arvab, et tegelikult ei ole selline väljaõppeviis kõigile õigeim. Ka veteranid ise on kurtnud pärast rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osalemist, et tunnevad end emotsionaalselt surnutena. Seal on põhjuseks sõjas sisendatud mõte, et vaenlane pole inimene ning teda võib tappa, seisab uurimustöös.
Eestis on 2700 kaitseväelast käinud missioonil, osa neist korduvalt. Ligi 900 neist töötab jätkuvalt kaitseväes, ülejäänud 1800 on naasnud tsiviilellu. Sellest aga puudub igasugune ülevaade, palju nendest põeb PTSH-d või mis põhjusel on nad surnud.
Eesti kaitseväe kõneisikud on seni väitnud, et nende teada tegi Ekbaum suitsiidi tüdruksõbra tõttu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!