Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased ostsid Rambolli tütarfirma

    Taani insenserifirma Rambolli kontor Mustamäel. Foto: Eiko Kink

    Peeter Škepast ja Hendrik Puhkim ostsid Taani konsultatsiooni- ja insenerifirmalt Ramboll Group Eesti tütarettevõtte. Konkurendile teeb taanlaste müügiotsus muret.

    Üle 40 töötajaga Ramboll Eesti AS jätkab tegevust Skepast&Puhkim ASi nime all. Seni juhtkonna rollis olnud, nüüd värsked omanikud Škepast ja Puhkim ei nõustunud veel ostu kommenteerima.
    Konkureeriva firma K-Projekt juht Merike Rannu rääkis, et oma väiksuse tõttu on Eesti ehituskonsultatsiooniturg üsna heitlik, sõltudes enamjaolt eurorahast ja selle kasutamise perioodidest, kulgedes seega üles-alla nagu Ameerika raudtee. Praegu ollakse Rannu hinnangul hetkes, kus käivad mitmed huvitavad infrastruktuurihanked, ka ei kummita tööpuudus.
    “See, et rahvusvaheline kontsern Ramboll ei näe Eestis perspektiivi ja on otsustanud turult lahkuda, on kõigile turuosalistele kahtlemata murettekitav,” kommenteeris Rannu taanlaste müügikäiku ja lisas, et Ramboll Eesti omanikevahetus tõenäoliselt turul suuri muudatusi kaasa ei too, sest projekteerimisäri sõltub eelkõige ettevõttes reaalselt panustavatest inimestest.
    Murettekitav otsus
    Reaalprojekt tegevjuht Mikk Reier nimetas Škepasti ja Puhkimi ostuotsust julgeks sammuks. “Neil on julgust tegeleda eraettevõtlusega, minu teada ei ole nad kumbki sellega tegelenud. Kuna nad on firmat juhtinud, siis teavad, millised ettevõtte tugevused ja nõrkused on. Eks nad üritavad samamoodi jätkata või midagi muuta.”
    Pigem tekib Reieri sõnul küsimus, miks Ramboll Group Eesti tütarfirma müüs. Reier oletab, et taanlastele sobis müük Eesti keerulise turuolukorra tõttu. Turul valitseb praegu väga tugev konkurents, nentis Reier. “Riigihangete hinnad on väga all. Kuna riik on infrastruktuuri poolel suurim tööpakkuja, siis saab suuri töid vaid nende hangete võitmisega.”
    Üheksandat aastat siinsel turul tegutsenud Ramboll Group teatas oma kodulehel, et Eesti turuseis on viimastel aastatel “väljakutset pakkunud”. Samas tõdeti, et äri Eestis ei ole kasumlik olnud.
    Majandusaruannetest selgub, et kui 2013. aastal oli Ramboll Eesti kasum üle 72 000 euro, siis läinud aastal vaid 7000 eurot. Firma käive oli mullu 1,5 miljonit eurot, 2013. aastal 1,8 miljonit eurot.
    Suurimate lepingute seas, mille Ramboll Eesti läinud aastal sõlmis, olid näiteks Tallinna lennuliiklusala arendamine ja Balticconnectori gaasitrassi keskkonnauuringute tegemine.
    Viimases Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate edetabelis oli firma 439. kohal, keskmine palgakulu on ettevõttes töötaja kohta keskmiselt 1604 eurot kuus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Suurinvestori järsk väljumine lasi kodukaupade keti aktsia põhja
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
USA kodukaupade poeketi Bed Bath & Beyond ralli sai järsu lõpu teate peale, et suurinvestor Ryan Cohen on oma positsiooni maha müünud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Sõõrumaa firma jageleb Patarei merekindlusele ehitusloa saamisega
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Suurärimees Urmas Sõõrumaale kuuluv US Real Estate pole Patarei merekindluse rekonstrueerimiseks saanud ikka veel ehitusluba. Arendaja pole linnalt teada saanud ka põhjuseid, miks loa saamine viibib.
Kaja Kallas: elektribörsilt lahkumine oleks egoistlik ja maksaks meile kätte
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.
Valitsuse ministrid rõhutasid valitsuse pressikonverentsil, et rekordilise elektri hinna põhisüüdlane on vähene pakkumine turul. Samuti lubati, et rekordkõrget elektri hinda ei peaks kandma tavainimene.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.