Sirje Rank • 27. juuli 2015 kell 9:18

Rootsi keskpank õhutab palgatõusu

Rootsi keskpanga juht Stefan Ingves  Foto: EPA

Kehtivaid traditsioone eirates püüab Rootsi keskpank sekkuda ametiühingute ja tööandjate palgakõnelustesse ja kosta suurema palgatõusu eest.

Põhjuseks on deflatsioon Rootsi majanduses, millest keskpank pole jagu saanud ei negatiivseks muudetud baasintressi määraga (-0,35%) ega suuremahuliste riigivõlakirjaostudega. Juunis langesid hinnad aasta baasil 0,4%. Nüüd püüab keskpank majanduses inflatsiooni taastamiseks tuge saada tööturult, tõrjudes väiteid, et palgad Rootsis on kasvanud konkurentidest kiiremini.

„Vastupidiselt debattides tihti kõlanud väidetele, on tööjõuühiku hind Rootsis praegusel madala inflatsiooni perioodil kasvanud aeglasemalt kui näiteks USAs võis Saksamaal,“ ütles Rootsi keskpanga esimene asekuberner Per Jansson keskpanga juuli alguses toimunud koosolekul, näitab ürituse protokoll. Ta avaldas muret, et tuleva aasta palgakõnelustel ei kavatseta inflatsioonisihti (keskpanga siht on majanduses ca 2%ne inflatsioonitase) aluseks võtta. „See oleks väga kahetsusväärne,“ märkis ta.

Rootsi tööandjate organisatsioonid ei pea inflatsiooni järgi joondumist mõistlikuks. Juunis Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud arvamusartiklis kirjutasid kuue tööandjate organisatsiooni esindajad ühises arvamusartiklis, et nii suurel määral ekspordist sõltuval riigil nagu Rootsi tuleb palgakõnelustel eelkõige joonduda konkurentide järgi. Artiklis rõhutatakse, et aastast 2007 on Rootsis tootlikkuse kasv olnud muu maailmaga võrreldes aeglasem, kuid palgad kasvanud kiiremini. Nii on uue palgakõneluste vooru peamine eesmärk taastada Rootsi ettevõtete konkurentsivõime.

„Palgatõusud peavad sõltuma ettevõtete majanduslikest väljavaadetest,“ kirjutavad ettevõtjate esindajad. Praegu on reaalpalgad viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas ja 2014. aastal isegi 3%.

Ettevõtjad taunivad ametiühingute mõtteviisi, et palgatõusu on vaja eratarbimise hoidmiseks. Sest Rootsi eksporditööstus ei kujunda oma hindu mitte selle järgi, kuidas arenevad tarbijahinnad Rootsis. Hinnad kujunevad mujal. „Kulude tõus ilma võimaluseta hindu tõsta õõnestab ettevõtete kasumimarginaale, mis mõjutab negatiivselt investeeringuid ja töökohtade loomist,“ hoiatavad ettevõtjad. „2016. a palgakõnelused peavad lähtuma reaalsusest ja seadma sihiks ettevõtete konkurentsivõime tugevdamise. Jõukus tuleb tööga, mitte tarbimisega.“

Oma vastuses ettevõtjate arvamusartiklile kirjutasid ametiühingute esindajad, et kavatsevad iseenesest mõistetavalt palgakõnelustel lähtuda ka inflatsioonisihist.

Rootsi keskpanga sekkumine palgaläbirääkimistesse läheb risti vastuollu aastaid Rootsis kehtinud traditsiooniga, kus need kõnelused on tööturu osapoolte vaheline asi, millesse poliitikakujundajad ei sekku.

„Praegu oleme olukorras, kus keskpank püüab palgakõnelusi mõjutada, ehkki teeb seda väga ettevaatlikult,“ ütles agentuurile Bloomberg Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist. „Pank püüab vaikselt märku anda, et meil on vaja suuremat palgatõusu. See võib ohustada niinimetatud Rootsi kollektiivlepingute mudelit, mis omakorda võib mõjutada Rootsi majanduse stabiilsust ja edu.“

Hetkel kuum