Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rootsi keskpank õhutab palgatõusu

    Rootsi keskpanga juht Stefan IngvesFoto: EPA

    Kehtivaid traditsioone eirates püüab Rootsi keskpank sekkuda ametiühingute ja tööandjate palgakõnelustesse ja kosta suurema palgatõusu eest.

    Põhjuseks on deflatsioon Rootsi majanduses, millest keskpank pole jagu saanud ei negatiivseks muudetud baasintressi määraga (-0,35%) ega suuremahuliste riigivõlakirjaostudega. Juunis langesid hinnad aasta baasil 0,4%. Nüüd püüab keskpank majanduses inflatsiooni taastamiseks tuge saada tööturult, tõrjudes väiteid, et palgad Rootsis on kasvanud konkurentidest kiiremini.
    „Vastupidiselt debattides tihti kõlanud väidetele, on tööjõuühiku hind Rootsis praegusel madala inflatsiooni perioodil kasvanud aeglasemalt kui näiteks USAs võis Saksamaal,“ ütles Rootsi keskpanga esimene asekuberner Per Jansson keskpanga juuli alguses toimunud koosolekul, näitab ürituse protokoll. Ta avaldas muret, et tuleva aasta palgakõnelustel ei kavatseta inflatsioonisihti (keskpanga siht on majanduses ca 2%ne inflatsioonitase) aluseks võtta. „See oleks väga kahetsusväärne,“ märkis ta.
    Rootsi tööandjate organisatsioonid ei pea inflatsiooni järgi joondumist mõistlikuks. Juunis Rootsi majanduslehes Dagens Industri avaldatud arvamusartiklis kirjutasid kuue tööandjate organisatsiooni esindajad ühises arvamusartiklis, et nii suurel määral ekspordist sõltuval riigil nagu Rootsi tuleb palgakõnelustel eelkõige joonduda konkurentide järgi. Artiklis rõhutatakse, et aastast 2007 on Rootsis tootlikkuse kasv olnud muu maailmaga võrreldes aeglasem, kuid palgad kasvanud kiiremini. Nii on uue palgakõneluste vooru peamine eesmärk taastada Rootsi ettevõtete konkurentsivõime.
    „Palgatõusud peavad sõltuma ettevõtete majanduslikest väljavaadetest,“ kirjutavad ettevõtjate esindajad. Praegu on reaalpalgad viimastel aastatel kasvanud keskmiselt 2 protsenti aastas ja 2014. aastal isegi 3%.
    Ettevõtjad taunivad ametiühingute mõtteviisi, et palgatõusu on vaja eratarbimise hoidmiseks. Sest Rootsi eksporditööstus ei kujunda oma hindu mitte selle järgi, kuidas arenevad tarbijahinnad Rootsis. Hinnad kujunevad mujal. „Kulude tõus ilma võimaluseta hindu tõsta õõnestab ettevõtete kasumimarginaale, mis mõjutab negatiivselt investeeringuid ja töökohtade loomist,“ hoiatavad ettevõtjad. „2016. a palgakõnelused peavad lähtuma reaalsusest ja seadma sihiks ettevõtete konkurentsivõime tugevdamise. Jõukus tuleb tööga, mitte tarbimisega.“
    Oma vastuses ettevõtjate arvamusartiklile kirjutasid ametiühingute esindajad, et kavatsevad iseenesest mõistetavalt palgakõnelustel lähtuda ka inflatsioonisihist.
    Rootsi keskpanga sekkumine palgaläbirääkimistesse läheb risti vastuollu aastaid Rootsis kehtinud traditsiooniga, kus need kõnelused on tööturu osapoolte vaheline asi, millesse poliitikakujundajad ei sekku.
    „Praegu oleme olukorras, kus keskpank püüab palgakõnelusi mõjutada, ehkki teeb seda väga ettevaatlikult,“ ütles agentuurile Bloomberg Rootsi SEB panga peaökonomist Robert Bergqvist. „Pank püüab vaikselt märku anda, et meil on vaja suuremat palgatõusu. See võib ohustada niinimetatud Rootsi kollektiivlepingute mudelit, mis omakorda võib mõjutada Rootsi majanduse stabiilsust ja edu.“
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.