Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMF: Kreeka on jätkuvalt ohuallikas

    IMFi juht Christine Lagarde (keskel) ja nelja euroala riigi rahandusministrid juunis Kreeka kriisile lahendusi otsimas.Foto: EPA

    Värskes ülevaates euroala majandusest hoiatab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), et Kreeka kujutab endast euroala majanduskasvule jätkuvalt ohuallikat.

    „Turgude reaktsioon viimase reformipaketi kinnitamisele Kreekas oli küll üldiselt positiivne, kuid ei saa välistada, et sellest olukorrast võivad uuesti tekkida uued väga suure ebakindluse ja volatiilsuse episoodid,“ kirjutab IMF oma raportis.
    Keskpanga rahatrükk jätkub
    Nii peab eriti Euroopa Keskpank olema valmis kogu oma arsenali käiku laskma, et ära hoida kriisi laiemat levikut teistesse euroala riikidesse. See tähendab muu hulgas märtsis euroalal inflatsiooni elustamiseks käivitatud keskpanga suuremahulise võlakirjaostuprogrammi jätkamist vähemalt 2016. aasta sügiseni ning võimalik, et ka kauem. Ilmselt tuleb keskpangal ostma hakata ka erasektori võlakirju.
    Samal ajal on vaja tugevdada kogu euroala arhitektuuri, mis on endiselt kipakas ja haavatav. IMF ärgitab rahaliidu riike lõpuni ehitama praegu alles ühel jalal (ühtne järelevalve) seisvat pangandusliitu. Vaja on ka ühtset hoiusekindlustust ning tugevamaid kaitsevalle. Ehk konkreetsemalt: kiiremini tuleks kapitaliseerida ühine fond pankade probleemide lahendamiseks, mis peaks ka praegu kavandatust suurem olema (fondi suurus 55 miljardit eurot/euroala pangandussektori varad 22 triljonit eurot) ning lihtsustada euroala alalise päästemehhanismi ESM kasutamist pankade rekapitaliseerimiseks. Sest ka hapude laenude taaga all pangad on tegur, mis euroala majandust tagasi hoiab.
    Kõik nimetatud ettepanekud sisalduvad ka suve algul valminud rahaliidu tulevikuraportis, mille koostasid Euroopa Liidu „viis presidenti“, kuid nagu nendib IMF, kuigi suurt toetust neile euroala liikmesriikides praegu ei ole.
    Rahaliidu remonti on vaja jätkata
    Ühtlasi on vaja suuremat survet ja stiimuleid euroala riikide struktuurseteks reformideks, ilma milleta jääb euroala majandus paigal tammuma ning Euroopa elatustase USA omast järjest kaugemale maha. Vahe USAga SKP suuruselt elaniku kohta on praegu kärisenud suurimaks euro käibele tulekust 1999. aastal ning lõhe kasvab, kui midagi ette ei võeta. Euroala potentsiaalse majanduskasvu tempo on kõigest 1%, millest ei piisa kuidagi ei USA-le järele võtmiseks ega euroala kõrge tööpuuduse (üle 11%) leevendamiseks.
    Struktuursetest reformidest on rõhk tööturu reformidel ning tõkete kõrvaldamisel Euroopa Liidu ühisturult, et see nii teenuste, energia, transpordi kui muudes valdkondades ka tegelikult ühisturuna toimiks. See aitaks tõsta majanduskasvu potentsiaali.
    IMF kordab taas, et euroala suure jooksevkonto ülejäägiga riigid nagu Saksamaa ja Holland peaksid rohkem kulutama ja investeerima, et leevendada euroalal kroonilist nõudluse puudust. Sellised riigid peaksid maksimaalselt ära kasutama euroala eelarvereeglites lubatud manööverdamisruumi.
    Pangad piduriks
    Ning oluliselt otsustavamalt tuleb ette võtta pangad. Euroopa erineb siin USAst viimase kriisi järel ja Jaapanist aastatuhande algul - nimelt lahendasid need riigid halbade laenude probleemi kiiremini, mis aitas kaasa majanduskasvu kiiremale taastumisele. Ühtne pangandusjärelevalve peaks siin etendama otsustavamat rolli.
    „Ilma nõudluse ergutamise ning potentsiaalse majanduskasvu suurendamise poliitikata riskib euroala jääda liigselt sõltuvaks rahapoliitikast, mis tooks negatiivse kõrvalmõjuna kaasa aeglasema majanduskasvu ja inflatsiooni ning nõrgema euro.“
    IMF nendib, et euroala tsükliline majanduskasv on toibumas, saades tuge nafta hinna langusest, keskpanga lõdvast rahapoliitikast, euro nõrkusest ja muudest teguritest. IMF prognoosib euroala majanduskasvuks tänavu 1,5%, mis tuleval aastal kiireneb 1,7%-le. Inflatsioon jääb tänavu nulli lähendale ning kiireneb tuleval aastal 1,1%-le, mis on alles kaugel Euroopa Kekspanga sihiks seatud 2% tasemest. Majanduskasvu väljavaadete riskid on paremini tasakaalus kui viimastel aastatel, mil negatiivse stsenaariumi risk oli selgelt suurem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Vene kodanike sisenemist Eestisse piiratakse juba tuleval nädalal
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eile kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa kodanikele Eesti viisade väljastamist. Nüüd on teada, et Vene kodanikud ei saa üle piiri alates 18. augustist.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.