Urmo Andressoo • 31. juuli 2015 kell 9:00

Projekteerijad: koonerdamine maksab valusalt kätte

Marek Rannala  Foto: Raul Mee, Äripäev

Projekteerimisvaldkonnas tegevate inimeste sõnul tekitab odavaima hinna tagaajamise poliitika probleeme nii hanke tellijatele kui ka projekteerimisbüroodele.

 „Riigihange ei pea tingimata tähendama seda, et kõige odavam on kõige parem,“ ütles UAB Kelprojektase endine projektijuht Marek Rannala. Rannala tõlgendas riigihankeseadust nii, et odavaim hind tohib riigihanke puhul olla ainukriteerium ainult juhul, kui hange on üheselt määratud, kuid toonitas, et projekteerimishanked ei ole kunagi sellised.

„Hind sõltub esiteks sellest, kui palju eeluuringuid keegi pakub. Kui pakub vähem ja odavalt, ongi ta võitja,“ selgitas ta. „Aga tulemus on see, et seda lünklikum info sul on. Rannala sõnas, et siis pole imestada, kui projekteerimise käigus tulevad vead sellest, et uuringud pole olnud piisavad. „Kui projekteerimise pealt hoitakse kokku summa x, siis ehituses maksavad need vead x korda kümme või x korda 100,“ ütles ta, lisades, et projekteerimise pealt koonerdamine odavhangetega maksab juba aastaid tellijatele väga valusalt kätte. „Millalgi võiksid tellijad selle endale teadmiseks võtta ning ainult hinna alusel valimise ära lõpetada,“ võttis Rannala enda seisukoha kokku.

Ka UAB Kelprojektase endise müügijuhi Bruno Lille sõnul ei ole projekteerimissektor terve. „Turg on madalseisus, igal hankel on kümmekond konkurenti ja ainult madalaim hind loeb,“ kirjeldas Lill. „Praegune hinnatase ei anna projekteerimisbüroole aega piisavalt analüüsida ja pühenduda, Projekteerimisbürood töötavad tohutu pinge all, kvaliteet kannatab ja sageli on tulemuseks projektid, mille ehitus- ja hoolduskulud ei ole optimaalsed,“ lisas ta.

Liit: üritatakse üle oma varju hüpata

„UAB Kelprojektase Eesti turule tulemise tagajärgedega seotud probleemid on pigem tavapärased,“ ütles Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse esimees Merike Rannu. Tema sõnul on sarnaseid probleeme olnud ka teistel projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõtetel ning kahjuks need määrivad kõiki turuosalisi. „Põhjuseid, miks nii on läinud, on erinevaid. Kuid läbiv joon on nendes üks: pakutakse hangetel teostust töödele, mille tegemiseks puudub kas võimekus või pädevus,“ lausus Rannu, kelle arvates ei reageeri tellijad sellistele situatsioonidele piisavalt jõuliselt. „Lepitakse praagiga ning ei karistata isegi pooleteise aastast hilinemist märkusega riigihangete registris,“ selgitas ta.

Rannu hinnangul võrreldakse projekteerimisteenuse riigihangetel sageli võrreldamatut. „Mure ei ole niivõrd selles, et tehakse vähempakkumine ja võidab odavaim hind vaid see, et ei võida parim ja tellijale soodsaim pakkumine,“ ütles ta. Rannu sõnul moodustab konsultatsiooniteenus koos projekteerimisega moodustab tavaliselt 1-2% projekti elukaare kuludest, kuid projekteerimise käigus tehtavad otsused määravad üle 90% ehitise kogukuludest.

Teejupikestelt suurobjektile tähendab põrumist

„Kui eraettevõtja omale midagi tellib, siis ta valib turult välja partnerid, kelle võimekusse ta usub ning alles seejärel korraldab ta väljavalitute vahel vähempakkumise,“ rääkis Rannu, lisades, et riigihangete süsteemis see nii ei toimi, kuna tellijad ei pööra pakkujate meeskonnale, võimekusele, ressurssidele, referentsidele jne tähelepanu. „On täiesti arusaadav, et kui sa oled kolm aastat teinud kergliiklustee jupikesi või eramute sidumisprojekte, saad täis nõutava käibemahu, omad litsentsi ja lähed pakkuma suurt linnatänavat, mis on täis tehnosüsteeme, siis sa põrud,“ selgitas Rannu. „Ettevõtted üritavad edasi liikuda seitsme penikoorma saabastega. See, kas tellija peab riigihangetel laskma tegutseda nagu 90ndatel, on küsitav,“ ütles ta.

Selliste juhtumite vältimiseks võiks Rannu sõnul tellija võtta projekteerimisettevõtte valikul aluseks pakkujate tehnilist ja kutsealast pädevust, varasemat sarnaste projektide elluviimise kogemust ja nägemust, kuidas ta kavatseb tööd teha. „Hankija peab olema veendunud, et väljavalitud pakkuja suudab töö teostada edukalt ja vastavalt tellija poolt seatud eesmärkidele,“ sõnas ta.

Kui ainult hinda ei vaata, tuleb rohkem maksta

Maanteeameti õigusosakonna riigihangete talituse juhataja Andry Palu sõnul on maanteeamet kasutanud eelnevatel aastatel mitmetes projekteerimishangetes ka teisi kriteeriume peale hinna, kuid see ei ole andnud sisuliselt mingit efekti. „Oodatud kvaliteeditõusu sellega ei tulnud, lihtsalt maksime rohkem,“ ütles ta. Samuti on Palu sõnul Maanteeamet vastupidisel seisukohal, kui Marek Rannala ning nende hinnangul on projekteerimishangete sisu arusaadavalt ja üheselt määratud.

Tallinna Kommunaalameti ehituse ja järelevalve osakonna peaspetsialisti Ivari Judanovi sõnul on kõik asjaga kursis olevad inimesed puhkusel ning lähiajal kommentaari saada ei ole võimalik.

Hetkel kuum