Jäätmete uuele ringile saatmine kallis

Artikkel

- Uudised
- 11. august 2015 kell 14:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jäätmete uuele ringile saatmine kallis
OÜ Slops juhatuse liige Tarmo Varik.Foto: Terje Lepp
Ehitusel tekkinud jäätmeid ei taaskasutata kõrge hinna tõttu ning ka seepärast, et peljatakse ettekirjutusi ja sanktsioone, kinnitavad ehitusettevõtjad.
Ehitusjäätmete ladustamise ja taaskasutusse suunamisega tegeleva OÜ Slops juhatuse liikme Tarmo Variku sõnul tuleks kasuks, kui seadusesse lisataks nõue ehitusprojektide koostamisel näha ette teatud koguse taaskasutatava materjali kasutamist. “Näiteks tee-ehitusel ja trasside rajamisel on võimalik kasutada purustatud tellise- ja betoonipõhiseid täitematerjale, mida tööpiirkonnas on piisavalt, ja säästa nii loodusliku pinnase ehk liiva varusid,” märkis ta.
ASi Lemminkäinen Eesti juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul ei teki tee-ehitusfirma igapäevases tegevuses tavaliselt suures mahus lammutusjäätmeid. “Aeg-ajalt oleme aga siiski ehitusjäätmeid, sealhulgas keskkonna seisukohalt probleemseid, toimetanud ehitusjäätmete käitluskohtadesse, kus saame neid ladustada või ümber töödelda,” sõnas ta ja lisas, et sellist teenust osutavad nii prügi- kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisfirmad.
Konkurentsist hoolimata on ehitusjäätmete ladustamisteenus Pertensi sõnul küllalt kallis. “Hinnad võiksid tulevikus olla pigem praegustest madalamad,” leiab ta. “Samas on mõistetav, et jäätmete sorteerimise ja ümbertöötlemise protsess on aeganõudev ning energiamahukas.”
Pertens lisas, et kui jäätmed on juba lammutamise käigus sorteeritud, on taaskasutus mõnevõrra lihtsam.
Piiranguid seavad uusehituste normid
Kuido Kaskla, Purustaja OÜ juhatuse liige
Seadusandluse poole pealt olulisi takistusi lammutamisjäätmete taaskasutuselevõtuks ei ole, pigem on piiravateks teguriteks uusehituste normid.
Lammutamisjäätmetest moodustavad suurema massi mineraalsed ehitusjäätmed (tellised, betoon) ning puit. Purustatud kivimaterjal leiab küll taaskasutust täitematerjalina maa-alade tõstmisel ja planeerimisel ning täidetel hoonete ehituse juures, kuid selle kvaliteediomadused on siiski liiga nõrgad, takistamaks tugeva alternatiivi pakkumist liivale ja paekillustikule. Seetõttu on ka materjali hind üsna madal.
Puiduga on olukord isegi veidi raskem ja paradoksaalsem – vaatamata kasvavatele energiahindadele peavad lammutamisettevõtted tihtipeale maksma puidujäätmetest lahtisaamiseks ning sellega hakke tootmist kaasfinantseerima. Loomulikult mõjutab see ka lammutamise hinda.Kõige lihtsam on realiseerida vanametallijäätmeid. Muud lammutamisel tekkivad materjalid – põrandakatted, uksed, aknad jne – leiavad tee uuskasutusse ebakorrapäraselt.
Piiratud võimalused
Pertens on veendunud, et keskkonnasäästu ja efektiivse majandamise seisukohalt tuleks lammutusjäätmete kasutamist senisest enam soodustada. “Paraku on taaskasutamise võimalused suhteliselt piiratud, lähtuvalt konkreetsete jäätmete koostisest – kas ühesugune, segajääde või ohtlik jääde, ning jäätmete sisust – näiteks tellis, betoon, pinnas, puit, klaas, plast,” tõdes ta.
Teedeehituses võiks ehitusjäätmed leida Pertensi hinnangul kasutust eelkõige tavatäite või muldkehana. “Betoonist, tellistest ja muudest seinamaterjalidest võib toota ka killustikku, mida saab mõnel juhul kasutada looduslikust toorainest toodetud killustiku asemel,” rääkis ta. “Kindlasti ei asenda taaskasutatav täitematerjal aga looduslikku ei omaduste ega ka mahu poolest,” lisas Pertens. Tema sõnul on vana asfaltbetoon pärast purustamist piiratud ulatuses kasutatav aluste ehitusel ning asfaltbetoonsegude tootmisel.
Mis tahes jäätmete taaskasutusel peab arvestama normide ja juhistega. “Paljud tellijad kehtestavad projektis kasutatavatele materjalidele lisatingimusi,” selgitas Pertens. “Jäätmete ümbertöötlemisel tekkiva toote kasutamiseks peab see omadustelt vastama kõigile kehtivatele nõuetele.”
Ehitusjäätmete käitluskohad Tallinnas
ATI Grupp OÜ, Peterburi tee 94, vastuvõtt, vedu – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, asfalt, kivid, kipsipõhised materjalid, kasvu- ja süvenduspinnas.
Slops OÜ, Maleva 4, vastuvõtt – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, asfalt, kivid, asbesti sisaldavad materjalid, sh eterniit (vastuvõtt on ajutiselt peatatud), kasvu- ja süvenduspinnas.
Eesti Keskkonnateenused AS, Betooni 28c, vastuvõtt, vedu – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, klaas, plast, asfalt, kivid, kipsipõhised materjalid, kasvu- ja süvenduspinnas, ohtlikud ehitusjäätmed, sh eterniit.
Prügiekspert OÜ, Betooni 28, vastuvõtt, vedu – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, klaas, kipsipõhised materjalid, kasvu- ja süvenduspinnas.
EcoPro AS, Betooni 17, vastuvõtt, vedu – ohtlikud ehitusjäätmed.
Kesto AS, Paljassaare põik 9a, vastuvõtt, vedu – ohtlikud ehitusjäätmed.
Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ, Suur-Sõjamäe 48c, vastuvõtt, vedu – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, klaas, plast, kasvu- ja süvenduspinnas.
Ragn-Sells AS, Suur-Sõjamäe 31a, vastuvõtt, vedu – betoon, tellised, ehitussegapraht, puit, klaas, plast, asfalt, kivid, kipsipõhised materjalid, kasvu- ja süvenduspinnas, ohtlikud ehitusjäätmed, sh reostunud pinnas.
Aspen Grupp OÜ, ehitusobjektid Harjumaal, vedu, betoon, tellised vms.
Käitluskohad mujal Eestis
Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS, Tallinna prügila, Loovälja, Rebala küla, vastuvõtt – asbesti sisaldavad materjalid, sh eterniit; puit, plast, kasvu- ja süvenduspinnas, tellised, ehitussegapraht.
Tallinna ohtlike jäätmete käitluskeskus, Suur-Sõjamäe 37/39, Rae vald, vastuvõtt – ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed, sh eterniit.
Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskus, Auvere küla, Vaivara vald, vastuvõtt – asbesti ja muid ohtlikke aineid sisaldavad ehitusjäätmed; reostunud pinnas.
Allikas: tallinn.ee
Rohkem teavitamist
ASi Nordecon kvaliteediosakonna juhataja Meelis Kanni sõnul nende ettevõte ise lammutusjäätmeid ei utiliseeri, see töö tellitakse vastavatelt ettevõtetelt. Kann lisas, et paljudel lammutusfirmadel on jäätmekäitlusluba ning nad sorteerivad ise jäätmeid, mida seejärel edasi müüvad.
“Isiklikult arvan, et keskkonnaamet ja inspektorid peaksid rohkem propageerima taaskasutamist,” märkis ta.
Kanni hinnangul võiks selgitada ehitajatele ja tellijatele seminaridel ja koolitustel seda, milline on lihtsaim viis jäätmeid taaskasutada ehk millised on põhiliste jäätmete taaskasutamise võimalused, mis tingimustel ei ole vaja tegevusluba ning milliseid dokumente tuleb täita ning hankida ilma, et peaks kartma sanktsioone ja ettekirjutusi.
“Praegu ei ole enamik ehitajaid ega tellijaid huvitatud jäätmete ise taaskasutamisest, kuna kardetakse keskkonnaametnike ettekirjutusi ja sanktsioone,” lisas ta. “Kokkuvõttes on lihtsam palgata jäätmekäitlusloaga ettevõte, kes need jäätmed sorteerib, müüb ja viib taaskasutusse.”
Jäätmeseaduse kohta märkis Kann, et see on üles ehitatud väga keeruliselt, mistõttu sellest on raske aru saada. “Lõpuks loobub inimene ise toimetamisest ja pöördub taas vastava loaga ettevõtte poole, või mis veel hullem – proovib ise jäätmed maha matta,” tõdes ta.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum