Jäätmete uuele ringile saatmine kallis

Ehitusjäätmete ladustamise ja taaskasutusse suunamisega tegeleva OÜ Slops juhatuse liikme Tarmo Variku sõnul tuleks kasuks, kui seadusesse lisataks nõue ehitusprojektide koostamisel näha ette teatud koguse taaskasutatava materjali kasutamist. “Näiteks tee-ehitusel ja trasside rajamisel on võimalik kasutada purustatud tellise- ja betoonipõhiseid täitematerjale, mida tööpiirkonnas on piisavalt, ja säästa nii loodusliku pinnase ehk liiva varusid,” märkis ta.

ASi Lemminkäinen Eesti juhatuse esimehe Sven Pertensi sõnul ei teki tee-ehitusfirma igapäevases tegevuses tavaliselt suures mahus lammutusjäätmeid. “Aeg-ajalt oleme aga siiski ehitusjäätmeid, sealhulgas keskkonna seisukohalt probleemseid, toimetanud ehitusjäätmete käitluskohtadesse, kus saame neid ladustada või ümber töödelda,” sõnas ta ja lisas, et sellist teenust osutavad nii prügi- kui ka ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisfirmad.

Konkurentsist hoolimata on ehitusjäätmete ladustamisteenus Pertensi sõnul küllalt kallis. “Hinnad võiksid tulevikus olla pigem praegustest madalamad,” leiab ta. “Samas on mõistetav, et jäätmete sorteerimise ja ümbertöötlemise protsess on aeganõudev ning energiamahukas.”

Pertens lisas, et kui jäätmed on juba lammutamise käigus sorteeritud, on taaskasutus mõnevõrra lihtsam.

Piiratud võimalused

Pertens on veendunud, et keskkonnasäästu ja efektiivse majandamise seisukohalt tuleks lammutusjäätmete kasutamist senisest enam soodustada. “Paraku on taaskasutamise võimalused suhteliselt piiratud, lähtuvalt konkreetsete jäätmete koostisest – kas ühesugune, segajääde või ohtlik jääde, ning jäätmete sisust – näiteks tellis, betoon, pinnas, puit, klaas, plast,” tõdes ta.

Teedeehituses võiks ehitusjäätmed leida Pertensi hinnangul kasutust eelkõige tavatäite või muldkehana. “Betoonist, tellistest ja muudest seinamaterjalidest võib toota ka killustikku, mida saab mõnel juhul kasutada looduslikust toorainest toodetud killustiku asemel,” rääkis ta. “Kindlasti ei asenda taaskasutatav täitematerjal aga looduslikku ei omaduste ega ka mahu poolest,” lisas Pertens. Tema sõnul on vana asfaltbetoon pärast purustamist piiratud ulatuses kasutatav aluste ehitusel ning asfaltbetoonsegude tootmisel.

Mis tahes jäätmete taaskasutusel peab arvestama normide ja juhistega. “Paljud tellijad kehtestavad projektis kasutatavatele materjalidele lisatingimusi,” selgitas Pertens. “Jäätmete ümbertöötlemisel tekkiva toote kasutamiseks peab see omadustelt vastama kõigile kehtivatele nõuetele.”

Rohkem teavitamist

ASi Nordecon kvaliteediosakonna juhataja Meelis Kanni sõnul nende ettevõte ise lammutusjäätmeid ei utiliseeri, see töö tellitakse vastavatelt ettevõtetelt. Kann lisas, et paljudel lammutusfirmadel on jäätmekäitlusluba ning nad sorteerivad ise jäätmeid, mida seejärel edasi müüvad.

“Isiklikult arvan, et keskkonnaamet ja inspektorid peaksid rohkem propageerima taaskasutamist,” märkis ta.

Kanni hinnangul võiks selgitada ehitajatele ja tellijatele seminaridel ja koolitustel seda, milline on lihtsaim viis jäätmeid taaskasutada ehk millised on põhiliste jäätmete taaskasutamise võimalused, mis tingimustel ei ole vaja tegevusluba ning milliseid dokumente tuleb täita ning hankida ilma, et peaks kartma sanktsioone ja ettekirjutusi.

“Praegu ei ole enamik ehitajaid ega tellijaid huvitatud jäätmete ise taaskasutamisest, kuna kardetakse keskkonnaametnike ettekirjutusi ja sanktsioone,” lisas ta. “Kokkuvõttes on lihtsam palgata jäätmekäitlusloaga ettevõte, kes need jäätmed sorteerib, müüb ja viib taaskasutusse.”

Jäätmeseaduse kohta märkis Kann, et see on üles ehitatud väga keeruliselt, mistõttu sellest on raske aru saada. “Lõpuks loobub inimene ise toimetamisest ja pöördub taas vastava loaga ettevõtte poole, või mis veel hullem – proovib ise jäätmed maha matta,” tõdes ta.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor