Eliisa Matsalu • 12. august 2015 • 3 min
Jaga lugu:

Arvo Nõges: sigadus, mis toimub

Erainvestor Arvo Nõges, keda süüdistatakse koos venna Aare Nõgesega Skano aktsate tehislikult kõrgele ajamises ehk turumanipulatsioonis leiab, et finantsinspektsioon on teinud nii mõndagi valesti.  Foto: Eiko Kink

Finantsinspektsioon eelistab väikeinvestorite aitamise asemel malakat viibutada ja neid kohtu kaudu mustata, leiab turumanipulatsiooni süüdistusega kohtupinki jõudnud erainvestor Arvo Nõges.

Täna jätkus investorite Arvo ja Aare Nõgese kohtumenetlus. Vendi süüdistatakse turumanipulatsioonis, leppides kokku Skano Groupi aktsiate ostu-müügi tehingus ja viies sedasi tehislikult aktsiate hinda üles. Uurimine algatati finantsinspektsiooni kaebuse alusel.

Kui eile tutvustas riigiprokurör Piret Paukštys süüdistust ja esitas tõendimaterjale, siis täna said oma versiooni ära rääkida süüdistatavad. Mõlema mehe tunnistuse järgi mingit kokkulepet nad ei teinud. Küll aga ilmnes, et Arvo Nõges on korduvalt oma vanemale vennale Aare Nõgesele andnud laenu, millega viimane püüdis tasakaalustada oma hapnema läinud investeeringuid. Arvo Nõgese sõnul ei teadnud ta, miks vend laenu vajab, samuti ütles ta, et sai alles süüdistust lugedes teada, et kohtu alla jõudnud Skano aktsiate tehingupartner eelmise aasta märtsis oli tema enda vend.

Nõges: finantsinspektsiooni tegemata töö

Arvo Nõges ütles Äripäevale, et finantsinspektsiooni käitumine on täielik sigadus – kümne aastaga pole suudetud luua reeglistikku, mis määraks ära turumanipulatsiooni olemuse, kuid kriminaalsüüdistusi on agarad tegema küll. „Finantsinspektsioon mitte vaid ei tülita investoreid asjatute küsimustega, vaid panevad tõsiste faktide ette. Ma olen ju praegu võimaliku kriminaalkaristuse ootel,“ märkis ta.

Nõges lisas, et loomulikult on vaja turul silma peal hoida ja võimalikud turumanipulatsioonid päevavalgele kiskuda. „Väärtpaberiturul tegutsedes näen iga nädal kahte-kolme kahtlast tegevust,“ ütles ta. Näiteks püütakse Nõgese sõnul ostuordenite kaudu turuhinda mõjutada või teha teistsugust propagandat sotsiaalkanalites, et millegi hinda kõrgeks rääkida. „Selliseid tegevusi on ja nendega peab tegelema,“ ütles ta. Erainvestori sõnul on aga kurb just see, et rahandusministeerium andis kümme aastat tagasi finantsinspektsioonile õiguse, kuid mitte kohustuse määratleda turu hea tava reeglid. „Mis selle ajaga tehtud on? 10 aastat ja 250 inimest. Isegi Eesti põhiseadus suudeti omal ajal umbes kolme kuuga kokku panna,“ ütles ta.

Eelistatakse vaikida

Nõgese sõnul on finantsinspektsioon valinud lihtsama vastupanu tee ja asunud üksikute näidete kallal lihtsalt malakat viibutama hakanud. Tema arvates on tema tehtud tehingud täiesti legaalsed ja turule vastavad ning ta peab kohtus õigustama täiesti tavalist tegevust. „Finantsinspektsiooni tegemata töö pärast jooksevad aasta aega hunnik inimesi ringi ja tegelevad pseudoprobleemidega,“ märkis ta.

Murekohaks on aga see, et paljud investorid ei julgegi Nõgese sõnul finantsinspektsiooni masinavärgi vastu hakata. „Kohtus käimine pole jalutus pargis ja arutelu pargipingil, kellel on õigus. See nõuab enesekindlust, julgust ja ressursse,“ ütles Nõges, lisades, et tema on valmis kulusid kandma selleks, et oma hea nimi mustamisest päästa.

Kohtuistung jätkub 24. augustil.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt