Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Michali plaaniga kaovad riigifirmadelt sisekontroll ja rahalugemine

    Majandusminister Kristen Michal ning MKMi analüütikud Regina Raukas ja Raul Parusk arvavad, et valdusfirmade loomine võtaks aega umbes aasta. Foto: Andras Kralla

    Majandusminister Kristen Michali plaan luua eraldi valdusfirmad poliitikute riigifirmade eesotsast väljapookimiseks puudutab 18st tema vastutusalasse kuuluvast riigifirmast kuut, mille finants- ja sisekontroll läheks valdusfirmale.

    Ühe valdusfirma alla koondub mitu sarnase valdkonna riigiettevõtet, mille eest valdusfirma vastutama hakkab.
    Täna tutvustas Kristen Michal koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütikute Regina Raukase ja Raul Paruskiga kahe aasta eest loodud nn Raasukese plaani edasiarendust ehk kava riigifirmade konsolideerimiseks. Nende kinnitusel võtab konsolideerimisreformi tegemine aega aasta kuni poolteist, tulu sellest oleks oluliselt suurem kui valdusfirmade kontserni loomise kulud.
    Raul Paruski sõnul otsustati analüüsi koostama hakates esimesena ühe valdusfirma alla viidavateks ettevõteteks transpordisektorist Tallinna Sadam, Saarte Liinid, Eesti Loots, Eesti Raudtee (EVR Cargo ja EVR Infra) ja Tallinna Lennujaam, lisaks ka Veeteede Ameti üks osakond ja selle alla kuuluv laevastik.
    Eesti sadamate ja raudteede kaubaveod on langenud, mis kajastub riigieelarvesse saamata jäänud tuluna. Kui praegu killustunud transiidi- ja infrastruktuuriettevõtted koonduksid ühe valdusfirma alla, töötaksid need efektiivsemalt ja teeniksid rohkem tulu, rääkis Parusk. Koos oleks analüütikute hinnangul võimalik neil firmadel kaubamahte oluliselt suurendada.
    Michal nimetab ühe valdkonna riigifirmasid ühendavaid valdusfirmasid kokku kontserniks, millelaadseid on Regina Raukase sõnul loodud Lätis, Saksamaal ja Prantsusmaal.
    „Kontserni abil tekib selge vastutus valdkonna arengu eest, täna on vastutus killustunud, nüüd tekib selge vaade kogu sektori ulatuses, mille abil suudame ka turuosa paremini kasvatada,“ rääkis Raukas.

    Michali töögrupid versus Raasukese plaan

    Kahe aasta eest koostas Erkki Raasuke majandusministri nõunikuna riigiettevõtete korrastamise plaani. Nüüdne Michali plaan on Raasukese sõnul tema plaani neljas, kõige vähem tähtis punkt. Michal ütleb, et valdusettevõtete loomine on hoopis Raasukese plaani edasiarendus.

    Raasukese riigifirmade reformimise kava neli sammu:

    1. Täpsustada, miks riik mõnes kohas omab ettevõtteid ja mõnes kohas mitte. Kui  mõni omamine tundub ebavajalik, siis ütleme välja, et suure tõenäosusega mõne aja pärast ei oma seda ettevõtet.

    2. Sõnastada kõikidele riigifirmadele omanikuootused, kus jäme ots on ministeeriumide käes.

    3. Teha ümber riigifirmade nõukogude moodustamise viis ning seeläbi omakorda ka see, kuidas need nõukogud määravad riigiettevõtete juhatusi. Senistest praktikatest ei tohiks suurt midagi alles jääda.

    4. Luua juhtgrupp ehk n-ö valdusfirmad, kes hakkavad reformitud riigifirmasid kontrollima.

    Sisekontroll ja finantsjuhtimine riigifirmast välja
    Valdusfirmade tütarettevõtetest ehk riigifirmadest viiakse Raukase sõnul valdusfirmadesse kindlasti sisekontroll. „See on sõltumatu osapool hindamiseks ja kontrollimiseks, tekib juurde silmapaare, üks täiendav vahelüli. Riigifirmade tegevuste ja järelevalve lahusus peaks oluliselt maandama täna esile tulnud riske,“ ütles ta.
    Raul Parusk ütles, et valdusettevõtete edus saab olema kriitilise tähtsusega see, kuidas need mehitatakse, kuidas valitakse neisse juhtkond ja määratakse kindlaks hindamiskriteeriumid, mille järgi otsustada, kas ettevõte teeb oma tegevust hästi või halvasti.
    „Praegu on riigifirmade juhtimine hästi ettevõttepõhine, seega ka väga erineva kvaliteediga ning oleneb palju sellest, kuidas toimub tulemuste konsolideerimine, on korraldatud finantsjuhtimine jne,“ sõnas Parusk.

    Michali valdusfirmade loomise viis töögruppi:

    1. Laevastiku töögrupp - hakkab analüüsima, kui suures ulatuses ja millist osa riigi laevastikust oleks mõistlik ja võimalik koondada ühise juhtimise alla

    2. Raudtee töögrupp - analüüsib valdusfirmade kontserni moodustamise võimalikkust ja kooskõla Euroopa Liidu direktiividega, korraldab eelkõnelusi Euroopa Komisjoniga

    3. Lennunduse töögrupp - analüüsib lennuliiklusteeninduse võimalikku liitmist kontserniga, millest võiks saada kasu ka turismisektor

    4. Tugiteenuste töögrupp - analüüsib loodava kontserni sees võimalikke kattuvaid teenuseid nagu  IT, kinnisvara ja hanked, et otsustada, kuidas neid kontserni struktuuris paigutada

    5. Müügi ja turunduse töögrupp - kaardistab, kes on kontserni kuuluvate firmade kliendid ja mis on nende pikaajalised eesmärgid, et leida ühisosa Eesti transiidiettevõtete kaubakordiori turundamisel

     

    Juhid läbigu julgeolekukontroll
    Kui valdusettevõtete loomisel jäävad neile alluvate riigifirmade nõukogudesse sektori eksperdid ja poliitikud lahkuvad, siis valdusettevõtete endi nõukogudes oleksid edasi poliitikud, sest valdusettevõte ise pole poliitikakujundaja.
    „Valdusfirma saab riigilt ehk ministeeriumilt ülesande ja eesmärgid, mida peab hakkama kontsernis ellu viima. Sealt edasi läheb sektoripõhiseks professionaalseks juhtimiseks,“ rääkis Raukas.
    Valdusfirmade tipptase peab olema Michali sõnul avalikkusele selgelt nähtav. „Võtmeisikud, kes neid valdusfirmasid juhtima hakkavad, peavad olema tööle kandideerides valmis läbima julgeolekukontrolli, see nõue kehtib näiteks sadamat ja raudteid ühendava valdusfirma juhi kohale kandideerijatele, et nad mõistaks, millise tasemega kohaga on tegemist,“ ütles Michal.
    Raukas lisas, et kui praegu on riigifirmade nõukogudes keskmiselt kuus kuni kaheksa inimest, siis nende ettepaneku järgi võiks neid olla vaid kolm kuni neli.
    Michal ütles, et valdusfirmade loomine on lihtne viis omavahel mitte seotud ettevõtete koondamiseks, mis aitab paremini juhtimist korraldada ning raha kokku hoida, kuid seeläbi ka valdusfirmade alla koonduvate riigifirmade klientidele soodsamaid hindu pakkuda.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
LHV lunastab ennetähtaegselt 200 AT1 võlakirja
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
LHV on otsustanud ennetähtaegselt lunastada 26.06.2019 emiteeritud võlakirjad ning maksta võlakirjaomanikele välja vastavate võlakirjade nimiväärtus, teavitas ettevõte börsiteates.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.