Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Michali plaaniga kaovad riigifirmadelt sisekontroll ja rahalugemine

    Majandusminister Kristen Michal ning MKMi analüütikud Regina Raukas ja Raul Parusk arvavad, et valdusfirmade loomine võtaks aega umbes aasta. Foto: Andras Kralla

    Majandusminister Kristen Michali plaan luua eraldi valdusfirmad poliitikute riigifirmade eesotsast väljapookimiseks puudutab 18st tema vastutusalasse kuuluvast riigifirmast kuut, mille finants- ja sisekontroll läheks valdusfirmale.

    Ühe valdusfirma alla koondub mitu sarnase valdkonna riigiettevõtet, mille eest valdusfirma vastutama hakkab.
    Täna tutvustas Kristen Michal koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi analüütikute Regina Raukase ja Raul Paruskiga kahe aasta eest loodud nn Raasukese plaani edasiarendust ehk kava riigifirmade konsolideerimiseks. Nende kinnitusel võtab konsolideerimisreformi tegemine aega aasta kuni poolteist, tulu sellest oleks oluliselt suurem kui valdusfirmade kontserni loomise kulud.
    Raul Paruski sõnul otsustati analüüsi koostama hakates esimesena ühe valdusfirma alla viidavateks ettevõteteks transpordisektorist Tallinna Sadam, Saarte Liinid, Eesti Loots, Eesti Raudtee (EVR Cargo ja EVR Infra) ja Tallinna Lennujaam, lisaks ka Veeteede Ameti üks osakond ja selle alla kuuluv laevastik.
    Eesti sadamate ja raudteede kaubaveod on langenud, mis kajastub riigieelarvesse saamata jäänud tuluna. Kui praegu killustunud transiidi- ja infrastruktuuriettevõtted koonduksid ühe valdusfirma alla, töötaksid need efektiivsemalt ja teeniksid rohkem tulu, rääkis Parusk. Koos oleks analüütikute hinnangul võimalik neil firmadel kaubamahte oluliselt suurendada.
    Michal nimetab ühe valdkonna riigifirmasid ühendavaid valdusfirmasid kokku kontserniks, millelaadseid on Regina Raukase sõnul loodud Lätis, Saksamaal ja Prantsusmaal.
    „Kontserni abil tekib selge vastutus valdkonna arengu eest, täna on vastutus killustunud, nüüd tekib selge vaade kogu sektori ulatuses, mille abil suudame ka turuosa paremini kasvatada,“ rääkis Raukas.

    Michali töögrupid versus Raasukese plaan

    Kahe aasta eest koostas Erkki Raasuke majandusministri nõunikuna riigiettevõtete korrastamise plaani. Nüüdne Michali plaan on Raasukese sõnul tema plaani neljas, kõige vähem tähtis punkt. Michal ütleb, et valdusettevõtete loomine on hoopis Raasukese plaani edasiarendus.

    Raasukese riigifirmade reformimise kava neli sammu:

    1. Täpsustada, miks riik mõnes kohas omab ettevõtteid ja mõnes kohas mitte. Kui  mõni omamine tundub ebavajalik, siis ütleme välja, et suure tõenäosusega mõne aja pärast ei oma seda ettevõtet.

    2. Sõnastada kõikidele riigifirmadele omanikuootused, kus jäme ots on ministeeriumide käes.

    3. Teha ümber riigifirmade nõukogude moodustamise viis ning seeläbi omakorda ka see, kuidas need nõukogud määravad riigiettevõtete juhatusi. Senistest praktikatest ei tohiks suurt midagi alles jääda.

    4. Luua juhtgrupp ehk n-ö valdusfirmad, kes hakkavad reformitud riigifirmasid kontrollima.

    Sisekontroll ja finantsjuhtimine riigifirmast välja
    Valdusfirmade tütarettevõtetest ehk riigifirmadest viiakse Raukase sõnul valdusfirmadesse kindlasti sisekontroll. „See on sõltumatu osapool hindamiseks ja kontrollimiseks, tekib juurde silmapaare, üks täiendav vahelüli. Riigifirmade tegevuste ja järelevalve lahusus peaks oluliselt maandama täna esile tulnud riske,“ ütles ta.
    Raul Parusk ütles, et valdusettevõtete edus saab olema kriitilise tähtsusega see, kuidas need mehitatakse, kuidas valitakse neisse juhtkond ja määratakse kindlaks hindamiskriteeriumid, mille järgi otsustada, kas ettevõte teeb oma tegevust hästi või halvasti.
    „Praegu on riigifirmade juhtimine hästi ettevõttepõhine, seega ka väga erineva kvaliteediga ning oleneb palju sellest, kuidas toimub tulemuste konsolideerimine, on korraldatud finantsjuhtimine jne,“ sõnas Parusk.

    Michali valdusfirmade loomise viis töögruppi:

    1. Laevastiku töögrupp - hakkab analüüsima, kui suures ulatuses ja millist osa riigi laevastikust oleks mõistlik ja võimalik koondada ühise juhtimise alla

    2. Raudtee töögrupp - analüüsib valdusfirmade kontserni moodustamise võimalikkust ja kooskõla Euroopa Liidu direktiividega, korraldab eelkõnelusi Euroopa Komisjoniga

    3. Lennunduse töögrupp - analüüsib lennuliiklusteeninduse võimalikku liitmist kontserniga, millest võiks saada kasu ka turismisektor

    4. Tugiteenuste töögrupp - analüüsib loodava kontserni sees võimalikke kattuvaid teenuseid nagu  IT, kinnisvara ja hanked, et otsustada, kuidas neid kontserni struktuuris paigutada

    5. Müügi ja turunduse töögrupp - kaardistab, kes on kontserni kuuluvate firmade kliendid ja mis on nende pikaajalised eesmärgid, et leida ühisosa Eesti transiidiettevõtete kaubakordiori turundamisel

     

    Juhid läbigu julgeolekukontroll
    Kui valdusettevõtete loomisel jäävad neile alluvate riigifirmade nõukogudesse sektori eksperdid ja poliitikud lahkuvad, siis valdusettevõtete endi nõukogudes oleksid edasi poliitikud, sest valdusettevõte ise pole poliitikakujundaja.
    „Valdusfirma saab riigilt ehk ministeeriumilt ülesande ja eesmärgid, mida peab hakkama kontsernis ellu viima. Sealt edasi läheb sektoripõhiseks professionaalseks juhtimiseks,“ rääkis Raukas.
    Valdusfirmade tipptase peab olema Michali sõnul avalikkusele selgelt nähtav. „Võtmeisikud, kes neid valdusfirmasid juhtima hakkavad, peavad olema tööle kandideerides valmis läbima julgeolekukontrolli, see nõue kehtib näiteks sadamat ja raudteid ühendava valdusfirma juhi kohale kandideerijatele, et nad mõistaks, millise tasemega kohaga on tegemist,“ ütles Michal.
    Raukas lisas, et kui praegu on riigifirmade nõukogudes keskmiselt kuus kuni kaheksa inimest, siis nende ettepaneku järgi võiks neid olla vaid kolm kuni neli.
    Michal ütles, et valdusfirmade loomine on lihtne viis omavahel mitte seotud ettevõtete koondamiseks, mis aitab paremini juhtimist korraldada ning raha kokku hoida, kuid seeläbi ka valdusfirmade alla koonduvate riigifirmade klientidele soodsamaid hindu pakkuda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.