Hulljulge ehitaja eest vastutab tööandja

Artikkel

- Uudised
- 8. september 2015 kell 14:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hulljulge ehitaja eest vastutab tööandja
Töötajatel turvavarustusega enam sabas käima ei pea, inimesed saavad ise aru vajadusest end kaitsta, ütles ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Enno Põder. Foto: Andres Haabu, Äripäev
Ehitusettevõtted näevad palju vaeva, et töötajad tegutseksid objektil ohutult, kuid siiski on õnnetusjuhtumite arv suur. Kuidas mõjutada töötajaid, et nad kehtestatud reegleid täidaks?
Ehituses on ohutusega praegu kindlasti paremad lood kui tervel viimasel kümnendil, leidis ehitusettevõtte OÜ Projekt ja Konsultatsioonid juhataja Kaido Kaasiku, kuid tema sõnul näiteks Skandinaavia maadega võrreldes on meil veel pikk tee minna.
Kaasiku sõnul on tema ettevõttes kindlad rutiinid, kuidas motiveerida töötajaid ohutult käituma. Kaasik tunnistas, et ainult töötaja teadlikkusele panustada ei saa, neile peab pidevalt meelde tuletama, et isikukaitsevahendid on ennekõike nende elu ja tervise säästmiseks, mitte inspektori tarbeks. Kaasiku hinnangul on inimesed aastatega endast rohkem hoolima hakanud. “Saadakse aru, et see on oma tervis ja oma elu. Üllataval kombel on nooremad inimesed tööohutuses isegi arukamad kui staažikad töötajad,” märkis ta.
Ka ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Enno Põdra sõnul on ehitusohutuse olukord Eestis paranenud. “On juba norm, et iga töötaja isikukaitsevahendite põhikomplekti kuuluvad turvajalatsid, helkurvest ning kiiver, lisaks töö iseloomust tingituna täiendavad isikukaitsevahendid,” rääkis ta.
Töötajate käitumise muutmiseks tuleb neid osalt takka sundida, teisalt mõjutada nende hoiakuid ja väärtusi. Kaasiku sõnul on neil selleks kindlad sammud. Iga uus töötaja peab esimesel päeval läbima tööohutusalase juhenduse, seejärel, tavaliselt paari nädala pärast, korratakse kõik üle. “Hiljem on juba jooksev juhendamine tulenevalt objekti spetsiifikast,” rääkis Kaasik.
Ta lisas, et iga pisema töö pärast põhjalikku ja pikka juhendamist ei ole, pigem antakse lühemat sorti meelespea. Samuti on ettevõtte projekti- ja objektijuhid varustatud käepäraste taskuformaadis ohutusreeglitega, millest vajalik info kiiresti ja mugavalt leida.
Näpuga näitamist on jäänud vähemaks
Põdra sõnul on ehitustööliste teadlikkus ning panus oma tervise ja ohutuse eest hoolitsemisel tõusnud uuele tasemele – näpuga enam nii palju näitama ei pea. Näiteks kõrgustes töötamisel ei pea enam sundima töölisi kasutama kukkumisvastaseid kaitsevahendeid. “Inimesed saavad aru vajadusest end kaitsta ega soovi oma ainsa eluga riskida.
Lisaks käivad kõik töölised korralistes tervisekontrollides ja saavad regulaarselt infot oma tervise kohta,” rääkis Põder. Tema sõnul oleme töötervishoiu ja tööohutuskultuuriga jõudnud peaaegu Skandinaavia maade tasemele. “Aga arenguruumi veel on,” lisas ta.
Igal Merko ehitusobjektil korratakse Põdra sõnul enne töö algust kõigile töötajatele üle ehitusplatsi ohutusreeglid. Käsitletakse selliseid teemasid nagu töötaja tervis ja turvalisus, töötaja kohustused, ühiskaitsemeetmed ja -vahendid, töövahendid, isikukaitsevahendid ning tööriietus.
Põder lisas, et samas hoiab ettevõte tööohutusel kogu aeg silma peal. Dokumenteeritud protseduurireegleid vaadatakse pidevalt üle, täiustatakse ning rakendatakse neid ehitusplatsil. Tema sõnul oleneb turvalise keskkonna loomisel palju ettevõtte töökultuurist ja kultuurist tervikuna. “Meil pööratakse töötervishoiule ja tööohutusele väga tõsist tähelepanu,” kinnitas ta.
Väikefirmades kehvem seis kui suurtes
Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liit
Olukord ohutusega on viimasel kümnendil kindlasti paranenud. Suurenenud on teadlikkus nii ettevõtja kui ka ehitustöölise tasandil. Samas tuleb tõdeda, et areng pole olnud ühtlane ja Skandinaavia maadele jääme veel tublisti alla.
Kõige suurem teadlikkus ohutusest on kindlasti suuremates ehitusfirmades, kus on rakendatud kvaliteeditagamise süsteemid. Halvem olukord valitseb väiksemates ehitusettevõtetes, kus puuduvad palgalised kvaliteedijuhid ja töökeskkonnaspetsialistid, kuna firma õhuke juhtimisstruktuur ja eelarve seda lihtsalt ei võimalda.
Lepingutes on reeglina küll vastutuspiirid kindlaks määratud, kuid vaatamata sellele ei rakendata paljudel juhtudel vajalikke abinõusid lootuses, et midagi tõsist ei juhtu.
Üks probleem tööohutuses on kindlasti riskide ehk vastutuse suunamine kõige madalamale – väikeettevõtja või ehitustöölise – tasandile, kus riskide maandamiseks aga vahendid ja oskusteave puuduvad.
Kui ülevalt survet ei avaldata, ei panusta töömehed ise tööohutuse parandamiseks. Üritatakse vältida vaid vahetuid ohtusid. Pahatihti õpitakse ja ollakse valmis vabatahtlikult turvameetmeid rakendama alles siis, kui juba on raske õnnetus juhtunud.
Kuni pole välja kujunenud kindlad hoiakud, mis ohutut töökeskkonda toetaksid, peaksid suurema vastutuse tööohutuse eest võtma peatöövõtjad. Tööohutus algab juba ehitustööde plaanimisest ja korrast ehitusplatsil, kahjuks aga levib veel siiani arusaam, et tegevuste planeerimine ja korra tagamine objektil on liiga kulukas.
Tõsiste õnnetuste korral, nagu kukkumised, varingud, elektrilöögid, ei piisa alati vaid turvavarustusest. Paljud õnnetused on põhjustatud juba ehitustöö planeerimisel tehtud vigadest või siis soovist ehitusohutuse arvel raha kokku hoida.
Lisaks ehitustöölistele ja spetsialistidele ohutusalaste koolituste korraldamisele peaksime ka oma vigadest rohkem õppust võtma. Selleks tuleks koostöös tööinspektsiooniga õnnetusjuhtumeid analüüsida. Need analüüsid võiksid olla nii koolitajatele kui ka toimivatele ettevõtetele avalikult kättesaadavad. Lisaks võiksid analüüsid või nende põhjal koostatud õppelood sisalduda ehituserialasid õpetavate koolide õppekavades.
Staažikad töötajad hindavad end üle
Kaasiku sõnul hindavad pika staažiga töötajad end sageli üle. “Kohati tundub, et neil puudub hirm täiesti, nad on endas liiga kindlad,” märkis ta ja lisas, et üldjuhul ei jää ülehindamise tagajärjed tekkimata.
Kaasiku sõnul on katuste ja fassaadide ehituses turvatraksid elutähtsad ja keegi ei tohi endale hooletust lubada, nagu ka kiirustamist mitte. Kaasiku sõnul põhjustavadki just kiirustamine ja rabelemine suurema osa õnnetustest. “Seda nii objektil kui ka juba planeerimise ajal,” lausus Kaasik.
Ehitusfirma ASi Rand & Tuulberg ehitusjuhi Priit Vakmanni sõnul pakub nende firma peatöövõttu ning projektijuhtimist. Lõviosa tähelepanust on seega suunatud alltöövõtjate ühistegevuse koordineerimisele. Tööohutuses on paika pandud väga täpsed lepingulised ning seadusest johtuvad reeglid ja kontrollmehhanismid.
Ettevõttel on suhteliselt vähe töömehi – 15–20 oskustöölist –, kellest enamik on ettevõttes töötanud üle kümne aasta. “Kindlasti on töötajate teadlikkus ohutusest tõusnud, aga ka tööandja oskab paremini vajalikke tingimusi nõuda,” märkis Vakmann. Ta lisas, et teadlikuma osa töötajatest moodustavad üldjuhul firma projekti- ning objektijuhid, kelle väljaõppe tase ning kogemused lubavad juhendada ning reaalset tegevust objektil kontrollida.
Õnnetusjuhtumite korral vastutab tööandja
Ohutusreeglitest kinnipidamine ei ole ainult töötaja elu ja tervise küsimus, vaid tähtis ka tööandja vaatenurgast. “Vastutab ju tööandja. Lisaks rahalisele kahjule saab enamasti kannatada ka ettevõtte maine,” märkis Kaasik.
Kaasikut kurvastab, et õnnetuste korral jääb alati süüdi ettevõtja, mis sest, et sageli on õnnetuses süüdi töötaja lohakus või hoolimatus. “Loomulikult on teatud juhtudel süüdi ka tööandja, kuid nii nagu elu näidanud on, on hoolimatus enda ja teiste tervise suhtes peamine õnnetuste põhjustaja,” märkis Kaasik.
Tema sõnul öeldakse õnnetuste põhjuseks sageli ka selliseid kohmakavõitu vabandusi, et ohutustraksid ei ole mugavad. “Ise arvan seevastu, et elus olla on väga mugav,” märkis ta. Igal töötajal on turvavarustuskomplekt, mida ta peab hoidma heaperemehelikult. Kui töötaja varustust ei kasuta, saab tööandja teda mõjutada näiteks töötasu kaudu, ütles Kaasik.
Sundmehhanismid on tõhusad vaid teatud piirini. Vakmann märkis veendunult, et sunnimehhanismidel, nagu trahvid ja sanktsioonid, on efektiivne toime vaid teatud piirini. “Inimeste empaatia ning haridus koos kogemuste ning avara silmaringiga on parimad garantiid,” märkis ta. Äärmiselt olulised on ka regulaarne kontroll ning juhendamine.
Vakmanni sõnul puutub ta alltöövõtjate seas tihti kokku juhtumitega, mis panevad tahtmatult küsima, kuidas mõjutada rahatrahviga inimest, kes selgelt vigastusi ega surma ei karda.
Taga tööohutus ehitusplatsil
Tööohutus algab ehitustööde põhjalikust plaanimisest ja korrast ehitusplatsil.
Kaasa aitavad traditsioonid, hoiakud ja väärtushinnangud, mis toetavad ohutu töökeskkonna loomist.
Abiks on palgalised kvaliteedijuhid ja töökeskkonnaspetsialistid, kes ohutu töökeskonna korraldamise eest vastutavad.
Lepingutes tasub ära märkida vastutuspiirid ja reeglite rikkumisega kaasnevad trahvid.
Liiga lüikesed ehitustähtajad soosivad kiirustamist
Ehitustähtaegu kiputakse tihti kokku suruma, ent see on ohtlik, ütles ehitusfirma ASi Rand & Tuulberg ehitusjuht Priit Vakmann. “Vähemalt riik peaks näitama eeskuju ega lubama töösse hankeid, kuhu on sisse kirjutatud kiirustamisest tulenevaid rikkumisi ja absurdseid tähtaegu. Tööõnnetused ning kiirustamine on seotud,” sõnas Vakmann.
Ligi 30% tööõnnetustest ehitustel moodustavad kukkumised kõrgustest. Aja säästu huvides asendatakse statsionaarsed tellingud või töölavad vahel redelitega, kuid see tõstab Vakmanni sõnul õnnetuse tõenäosust mitu korda. “Kiire tempo sunnib tihti tööohutuse tagamiseks vajalikke toiminguid eirama,” märkis ta.
Ohutus paistku välja juba eelarvest
Vakmann on veendunud, et selged ja lihtsad reeglid, kontroll ja nõudlikkus koos inimeste haritusega annavad parima tulemuse. Karistuste ja ettekirjutuste taustal ei tohiks unustada hästi korraldatud ja ohutute tööprotsesside eest ka tunnustada. “Ka eelarvetes tuleb ette näha vajalikus mahus vahendeid tööohutuse tagamiseks,” lausus ta.
ASi Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhataja Enno Põdra hinnangul esineb nii-öelda tüüpvigu õnnetuste põhjustajatena vähe, kuna nende tekkimise ohust ollakse teadlikud ning ohtude likvideerimiseks vajalikud meetmed nähakse ette tööohutusplaanides.
Põder ütles, et igal nädalal tuleb tööohutuse tagamine objektil üle vaadata. “Igapäevast kontrolli teeb ehitusplatsi meeskond, ettevõttesisest järelevalvet teeb kvaliteediosakond ning üldisemat kontrolli teevad divisjonijuhid,” loetles Põder. Lisaks jälgivad tööturvalisuse nõuetest kinni pidamist alltöövõtjad.
Autor: Kairi Oja, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- MERKO EHITUS AS
Hetkel kuum