Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansson: Eesti ei vaja praegu võlga juurde

    Eesti Panga president Ardo HanssonFoto: Eiko Kink

    Majanduse praeguses seisus ei peaks Eesti mõtlema mitte võlakoorma kasvatamise, vaid pigem säästmise peale, ütles Eesti Panga president Ardo Hansson täna riigikogus arupärimisele vastates.

    Arupärimine puudutas Euroopa Keskpanga märtsis käivitatud varade tugiostuprogrammi, mille eesmärk on elavdada euroala majandust ning turgutada inflatsioon optimaalseks hinnatud 2% lähistele.
    Kokku 1,1 triljoni euro suuruse mahuga tugiostude programmis osaleb ka Eesti Pank, mille tugiostud ulatuvad umbes 120 miljoni euroni kuus. Kuna Eesti riigil oma võlakirju ei ole, on ostetud eelkõige Euroopa institutsioonide võlakirju, näiteks Euroopa Investeerimispanga ja Põhjamaade Investeerimispanga võlakirju. Juunis sai Eesti Pank loa osta ka Eleringi võlakirju, mida oli augusti lõpu seisuga soetatud 30 miljoni euro väärtuses.
    Küsimus oli, kas Eesti saaks oma majanduse elavdamiseks programmist rohkem kasu, kui meil oleks oma riigivõlakirjad.
    Ardo Hansson vastas, et Eesti tugevus on just madal riigivõla tase ning selliste aegade künnisel, kus rahvastik vananeb ja ELi toetused hakkavad vähenema, ei oleks võla suurendamine mõistlik.
    „Finantsiliselt pingelisemate aegade eelõhtul ei saa mõistlikuks pidada võlgu elamise suurendamist,“ ütles Hansson, hoiatades, et ilma otsese põhjuseta võla suurendamine võiks põhjustada reitingu languse, mis halvendaks ettevõtete ja eraisikute laenu saamise tingimusi.
    Hansson kordas, et Eesti majanduse tsüklilist positsiooni arvestades ei ole praegu vaja riigieelarve rahastamiseks võlakirju emiteerida. Pigem tuleks alustada säästmist.
    Eesti Panga president selgitas, et võlakirjaostude puhul järgitakse valitsuse rahastamise keeldu, mis tähendab, et keskpank saab võlakirju osta vaid järelturult. Nii kujundavad võlakirjade hinna teised turuosalised. Ka Elering ei saa sellest otseselt kasu, et Eesti Pank ettevõtte võlakirju ostis.
    Keskpanga tugiostude puhul ei kasva võlakirjade maht, vaid vahetub omanik, et võlakirjade müüjad saadud raha uutesse projektidesse investeeriks ja nii majandust elavdaks. Üldine suund euroalal on aga võlakoormuse vähendamise suunas.
    Kasu Euroopa Keskpanga võlakirjade tugiostuprogrammist on Eestile pigem kaudne – näiteks võidavad Eesti eksportijad euro odavnemisest.
    Hansson tuletas meelde, et keskpanga rahapoliitika saab pakkuda vaid ajutist leevendust – pikaajalist majanduskasvu see ei kindlusta. Selleks on vaja struktuurseid reforme.
    Hansson möönis, et Eesti Pangas arutatakse ka võimaluse üle osta Eesti Energia võlakirju, kuid see teema on keerulisem, kuna tegemist on ettevõttega, mis tegutseb konkurentsi tingimustes. Eleringi puhul seda küsimust ei tekkinud, sest tegemist on monopoolse ettevõttega. Arutelud on praegu alles pooleli.
    Millal Euroopa Keskpanga varade tugisotuprogramm võiks saavutada seatud eesmärgi, inflatsiooni taastumise, on praegu Hanssoni sõnul vaara hinnata. Inflatsiooni mõjutavad paljud sellised tegurid, mille üle keskpangal kontrolli ei ole - nafta, toorme ja toiduainete hind. "Näen, et protsess on aeglane," ütles Hansson. "Peame varuma kannatust."
    Augustis oli euroala inflatsioonitempo napilt üle nulli, aeglustudes 0,1%-le. 
  • Hetkel kuum
Eksperdid: ettevõtjal on lihtsam kaitsta vilepuhujaid laiemalt, kui seadus nõuab
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Eesti võttis vilepuhuja kaitse seaduse vastu sedavõrd kitsa kohaldamisalaga, et ettevõtjatel on lihtsam võimaldada probleemidest teavitamist laiemalt, kui neilt nõutakse, ning näidata seeläbi üles kõrgendatud ühiskondlikku vastutust, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson ning sama büroo jurist Karl Oskar Pungas.
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Konkurentsiameti juht kaotas ametnike 13nda palga: mulle ei mahtunud see pähe
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Kui Evelin Pärn-Lee oli konkurentsiametit juhtima asunud ja luges esimest korda ameti tulemustasude reeglistikku, oli tema kui jurist üllatunud.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohitid: kinnisvara hind jõuab aastaga tippu
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Kinnisvara hinnad tõusevad peagi vanade tippude juurde, rääkis Liveni tegevjuht Andero Laur nädala kuulatuimas saates “Investor Toomase tund”.
Heleniuse kinnisvaraarendus sai Kaamose taustaga juhi
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.
Joakim Heleniusele kuuluva Trigon Capital Groupi kinnisvaraarenduse juhiks sai Kaamos Ehitus OÜ tegevjuhina töötanud Alo Nõmmik, teatas ettevõte.