Raido Neemre • 21 september 2015

Venemaad on tabanud ajude väljavool

Foto: EPA

Ametliku statistika kohaselt lahkus Venemaalt alaliselt või enam kui üheksaks kuuks 2014. aastal 53 235 inimest. Seda on 11% võrra enam võrreldes aasta varasemaga; ühtlasi on see suurim hulk lahkujaid viimase üheksa aasta jooksul.

Avalikult ei ole Kreml küll tunnistanud muret niinimetatud ajude väljavoolu pärast, kuid tugevate teaduslike traditsioonidega riigi jaoks on tegemist äärmiselt tundliku teemaga, vahendab Bloomberg. Riigis tuntakse on üha enam puudust haritud töötajatest ja arenenud tehnoloogiatest, mis aitaks Venemaa kukkuvat majandust mitmekesistada.

Juunis süüdistas president Vladimir Putin välisfirmasid “tolmuimeja meetodil töötamises” ja Venemaa teadlaste omale meelitamises.

Haritud spetsialistid ei lahku aga mitte ainult tehnoloogiasektorist, palju haritud töötajaid lahkub ka finants ja õigussektoritest.

Iisraeli advokaat Eli Gervitz, kes on aidanud Venemaa juutidel saada Iisraeli kodakondsust alates 1990. aastatest, märkis, et huvi tema teenuste vastu kasvas märgatavalt peale Krimmi annekteerimist Venemaa poolt 2014. aasta märtsis.

“Enam kui 90% nendest, kes soovivad meie kaudu saada Iisraeli kodakondsust, on edukad ja jõukad inimesed,” märkis ta.

Iisraeli Siseministeeriumi andmetel on kodakondlustaotlused alates 2000. aastate algusest kahekordistunud ning võrreldes 2009. aastaga, mil Venemaad tabas majanduslangus, on avalduste hulk kasvanud 30% võrra.

Ka poliitiliste põgenike arv on viimasel ajal tuntavalt kasvanud, kuna Kreml on kõrvaldanud oma poliitilised vastased ja sõltumatu meedia.

“Kremli poliitika sunnib haritud klassi valima: kas astuda samuti Lääne vastu sõtta või lahkuda,” sõnas Moskva poliitikateadlane Alexander Morozov, kes otsustas peale lühiajalist töövisiiti Euroopasse, Venemaale mitte naasta ning Saksamaale kolida.

 

 

Hetkel kuum